/nginx/o/2012/07/04/1199100t1hd273.jpg)
Märtsi lõpu seisuga on stabiliseerimisreservi soetusmaksumus 346,1 miljonit eurot ja turuväärtus 348,6 miljonit eurot. Kvartaliga suurenes reservi turuväärtus 1,6 miljonit ja aastaga 13,2 miljonit eurot, teatas rahandusministeerium.
Stabiliseerimisreservi turuväärtus suurenes aastaga 13,2 miljonit eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimeses kvartalis laekus reservi 1,5 miljonit eurot, eelmisel aastal laekus kokku 10,7 miljonit eurot. Stabiliseerimisreservi tulusus oli aasta esimese kolme kuuga 0,02 protsenti. Võrdluseks oleva normportfelli tulusus oli sama ajaga -0,01 protsenti. Stabiliseerimisreservi tulusus ületas normportfelli tänu reservis olevatele hoiustele ja pikemate tähtajaga võlakirjade omamisele. Jaanuarist märtsini pikaajaliste võlakirjade hinnad enamasti tõusid ja lühiajaliste võlakirjade hinnad langesid.
Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärk on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Reservi haldamisel lähtutakse kehtestatud investeerimispiirangutest ning normportfellist, mis koostatakse iga kuu alguses eurotsooni valitsuste võlakirjadest ja rahaturuinstrumentidest.
Reservi vahendid on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (68,3 protsenti paigutuste struktuurist) ning krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse (31,7 protsenti). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Soome (21,2 protsenti), Hollandi (18,7 protsenti) ja Belgia (17 protsenti) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 81,3 ja hoiused 18,7 protsenti.