Eestlane usub Eesti parima tiitlit

Kuigi Eesti parima toiduaine tiitli võitjaid peast ei teata, tulevad need inimestele poeriiuli vahel meelde. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Kõik suuremad poeketid kinnitavad, et Eesti parima toiduaine tiitel kasvatab hüppeliselt sellise toote müüki. Samas tunnistavad poed, et väga palju sõltub ka tootest endast, sest nii mõnegi parima edu jääb vaid üürikeseks tähelennuks.

«Enamik neist toodetest, mis tiitleid võidavad, on uued, alles turule jõudnud tooted ja seetõttu neid eriti palju ei tunta ja müügid on küllaltki väikesed. Tiitliga kaasnev  meediakajastus tekitab tarbijatel kohe nende toodete vastu huvi ja tänu sellele müük kasvab hüppeliselt,» rääkis Maxima pressiesindaja Erkki Erilaid.

Ta lisas, et sellele edule aitavad omalt poolt kaasa ka kauplused, kes paigutavad neid müügisaalis enam nähtavale ja korraldavad neile sooduskampaaniaid. «Pärast 3-6 kuud enamasti suurem huvi raugeb, kuid nõudlus ei lange enamasti tagasi tasemele, kus nad olid enne tiitlivõitu,» rääkis Erilaid.

Eesti Tarbijate Ühistu esindaja Andres Lemberi arvates sõltub müügikasvu tõus toote omadustest, kas tarbija piirdub ühekordse proovimisega või jääb toodet korduvalt ostma.

Rimi pressiesindaja Katrin Bats tõi näiteks Leiburi Leibö leiva, mille müük pärast parima toiduaine tiitlivõitu kasvas. «Küll aga on antud toode suhteliselt spetsiifilise maitsega, kuna sisaldab rosmariini. Seega, müügikasv ei olnud väga pikaajaline, alles jäid ostjad, kellele selline omanäoline maitseomadus meelepärane oli,» tõdes Bats.

Prisma poeketi kogemus näitab, et esimene müügikasv tuleb pärast tiitlite väljakuulutamist ja sealt edasi toimub müügikasv seni, kuni märge on toote pakendil olemas.

«Kas ja kui palju selline tiitel läbimüüki mõjutab, sõltub siiski paljudest asjaoludest - toode ise, hooaeg, hind, nišš, eelnev edu,» arvas Selveri pressiesindaja Annika Vilu. Ta selgitas, et kui toode oli juba enne väga populaarne, siis müük küll tõuseb, aga mitte väga palju. Kui toode on uus, siis ei saa jälle müügikasvu millegagi võrrelda. Samuti mõjutab Vilu sõnul  müüki hooaeg. «Kui talvel valitaks parimaks tooteks jäätis ja suvel ahjupraad, siis ei saa tõus olla kindlasti nii suur kui vastupidisel puhul,» tõi ta näite.

Ka Maxima pressiesindaja Erkki Erilaiu sõnul mõne parimaks tunnistatud toote müük väheneb hooajalisuse tõttu. «Näiteks grilltoodetel, mille müük järgmisel hooajal, juhul muidugi, kui nad tarbijatele meeldisid, taas kasvab,» tõi ta näite.

Rimi pressiesindaja Katrin Batsi sõnul pole parimaks toote tiitli pälvinu müügiedu juures mitte vähemtähtis ka koostöö tootja ja jaeketi vahel, mis tagab tootele edukad kampaaniad ja atraktiivsed väljapanekud.

Poeketi esindajad on ühel meelel, et üldiselt on Eesti ostjad Eesti parima toote tiitlist teadlikud. «Inimeste teadlikkus konkursist on päris kõrge, sest meediakajastus on suur ning kui ka spontaanselt ei osata võidutooteid nimetada, siis poes lettide vahel tuleb see enamasti meelde,» rääkis Selveri pressiesindaja Annika Vilu.

Tema kolleeg Kadri Lainas Prismast lisas, et samas on Eestis terve hulk igasuguseid märke, nagu näiteks suitsupääsukese märk, lipumärk, ristikumärk, Eestis kasvatatud märk, ökomärk jne ja kohati käib tarbijatel nende erinevate märkide vahel orienteerumine üle jõu.