Mõtle, millised on sinu võimalused uue auto liisimiseks

Autod. Foto: Panther Media / Scanpix

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi kirjutab, et uue auto ostmisel ei tohiks liigsesse eufooriasse sattuda, vaid tasuks esmalt kaaluda oma võimalusi.

Kevad on taaskord kätte jõudnud ja küllap haub nii mõnigi autoomanik uue sõiduki soetamise mõtteid. Seda enam, et automüüjad paistavad justkui võistlevat, kes parema pakkumise teeb – ole vaid kärme ja haara kinni!

Selge on aga ka see, et uue auto soetamiseks on paljudele sobivaks rahastamise viisiks just autoliising. Kuigi viimased masuaastate õppetunnid muutsid paljude perede tarbimisharjumused ratsionaalsemaks ja alalhoidlikkus tuleviku osas jätkub, on liisinguga soetatud uute autode arv mullu võrreldes aastatagusega kasvanud veerandi võrra.

Kui ülemöödunud aastal ostsid eraisikud liisinguga 5 051 uut autot, siis möödunud aastal juba 6 357. Automüügi rekordaastale järgnenud 2009. aastaga võrreldes on uute autode arv kasvanud enam kui kaks korda.

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse hiljutise uuringu kohaselt on autoliising kodulaenu ja krediitkaardi järel igal kümnendal inimesel. Kõige enam on autoliisingu lepingute omajateks töötavad, kõrgema haridusega, keskealised meesterahvad. Erinevalt Euroopast, kus autoturg oli eelmisel aastal languses, näitab Eesti liisinguturu kasv, et hoolimata hoiuste rekordilisest mahust autosid ostetakse ja liisimine on jätkuvalt olulisel kohal autode soetamisel või vahetamisel.

Võib ju nentida, et iseenesest on numbrilised muutused igati iseloomulikud inimeste tarbimisharjumuste muutustele möödunud aastatel. Kui masu eel oli tüüpiline võtta auto liisingusse kolmeks aastaks, siis rahaliste võimaluste kitsenedes oli mõistlik uue auto ostu edasi lükata ja olemasoleva lepingut pikendada.

Nüüd on need lepingud lõppemas, mis suurendab aga nii uute autode ostu kui ka omakorda kasutatud autode pakkumist. Võrreldes 2008. aastaga oli 2010. aastal uute liisitud autode arv enam kui kolm korda vähenenud. Liisinguga ostetud kasutatud autode arv on eelmisel aastal aga üle-eelmisega võrreldes kolmandiku võrra suurenenud.

Uus on odavam! Kas on?

Kuigi automüüjad lubavad soodsat pakkumist, tasub kõiki pakkumisi oma vajadustest lähtuvalt hoolikalt kaaluda. Auto maksumust ja ka hilisemaid kulusid mõjutab eelkõige auto vanus, mark, mudel ja varustus.

Uue auto soetamisel tuleb arvestada, et enda kanda saab olema esimese aasta suurim hinnalangus, kasutatud masina remondikulud võivad olla aga seevastu suured. Uute ja kasutatud autode keskmine hind on kerkinud suhteliselt stabiilses tempos.

Hinnatõusu taga on pigem üldine inflatsioon ja kindlasti ka autode suurenenud ökonoomsuslahendused ning standardvarustuse laienemine. Tänavu maksab uus liisitud auto keskmiselt 15 505 eurot, kasutatud auto pea poole vähem, ehk keskmiselt 8 575 eurot. Kuid müügipakkumistes lubatakse ikka üht – soodsat igakuist liisingmakset.

Millest liisingumakse sõltub?

Põhimõtteliselt hakkab igakuine liisingumakse sõltuma sellest, kas tegu on kasutus- või kapitalirendiga, kui suur on sissemakse, intressimäär, milline on lepinguperioodi pikkus ning kas ja kui suur jääkväärtus.

Kasutusrent tasub valida eelkõige siis, kui soovite sõidukit vaid kasutada, mitte selle omanikuks saada. Lepingu lõppedes on võimalus sõiduk tagastada, vahetada uue vastu või müüa kolmandale osapoolele. Alati jääb võimalus ka ise auto omanikuks saada, tasudes jääkväärtuse, mis sõltub auto vanusest ning perioodi pikkusest, mis väheneb pikema liisinguperioodi korral.

Kapitalirent tasub aga valida siis, kui soovite liisingutähtaja lõppedes saada sõiduki omanikuks. Samas on ka siin võimalik sõlmida jääkväärtusega kapitalirendi leping, mis võimaldab igakuised maksed viia madalamale.

Auto omanikuks saamiseks tuleb aga sel juhul tasuda viimane osamakse, mis on igakuistest maksetest oluliselt suurem. Näiteks liisinguga ostetud uue auto tänavuse keskmise 15 505-eurose hinna juures tuleks kolmeaastase kapitalirendilepingu puhul igakuiseks makseks 412 eurot, kasutusrendi puhul 223 eurot. Pikendades aga lepingut viiele aastale, jääb kapitalirendi kuumakse juba 250 euro juurde ning kasutusrendi puhul alla 200 euro.

Väiksemate kuumaksete miinuseks on kõrgemad intressikulud ja risk, et auto turuväärtus võib kiiremini langeda võrreldes lepingus toodud graafikuga. Kui tekib vajadus lepingut katkestada ja masinat müüa, võib müügihind osutuda madalamaks ja liisingfirmale tuleb katta müügihinna ja lepingujärgne hinnavahe.

Kindlasti tasub silmas pidada, et igakuistele maksetele lisandub ka liiklus- ja kaskokindlustus. Olgu küll rõõm uuest sõuduvahendist suur, tema istmed mugavamad kui vanal ning tasane urin suisa paitab proovisõidul kõrvu, ei tohiks auto soetamisel siiski liigsesse eufooriasse sattuda.

Oma sissetulekud-väljaminekud tuleb hoolikalt üle vaadata, kas eelarve üldse uut (ükskõik kui soodsat) liisingumakset välja kannatab – tuleb meeles pidada, et kõikide laenukohustuste summa ei ületaks 30 protsenti igakuisest sissetulekust, lisaks tuleb auto puhul arvestada kütusele, kindlustusele, rehvidele, hooldusele ja parkimisele kuluvate summadega.

Näiteks Eesti keskmist palka arvestades oleks keskmise hinnaga uue auto soetamine pigem liiast, sest igakuine makse kolmeaastase perioodi puhul napsaks üle poole sissetulekust.

Arvestades, et tihtilugu on inimesel olemas juba ka muid laene (eluase, krediitkaart vms), tasuks sel juhul jääda ratsionaalseks ja kaaluda paari aasta vanuse masina soetamist, kuna tehes valiku kaaludes kõiki asjaolusid, saab kõige kindlamini vältida pettumust ja hilisemaid rahaprobleeme.

Keskmise palga võimalused keskmise hinnaga auto soetamisel

Keskmine netopalk 756€
Keskmine liisinguga soetatud uue auto hind 2013 aastal 15 505€
intress 3,94%, sissemakse 10%.
Kasutusrendi jääkväärtus: 3 aastat 45%, 5 aastat 25%
KUUMAKSE	3 aastat	% keskmisest palgast	5 aastat	% keskmisest palgast
kapitalirent	412€	55%	257	34%
kasutusrent	223€	30%	193	26%
Keskmine liisinguga soetatud kasutatud auto hind 2013 aastal 8 575€
intress 3,94%, sissemakse 10%
Kasutusrendi jääkväärtus: 3 aastat 45%, 5 aastat 25%
KUUMAKSE	3 aastat	% keskmisest palgast	5 aastat	% keskmisest palgast
kapitalirent	228	30%	142	19%
kasutusrent	123	16%	107	14%
Keskmisi hindu arvestades on kasutatud auto kuumakse 3 aastase perioodi ja kapitalirendi puhul 44,6% väiksem uue auto kuumaksest.

NB! Arvutused on näitlikud

Allikas: Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus

 

Kolmandal fotol on näidatud ka liisitud autode arv viimase nelja aasta jooksul. Allikas on Eesti Pank.