:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2009/11/12/265503t1h39a3.jpg)
Kommertspangad pakuvad laenuvõtjatele baasintressiks Euribori asemel panga enda baasintressi, kuid see on vähem läbipaistev ja jätab kliendi kanda rohkem riske, tõdes Eesti Panga asepresident Madis Müller.
Keskpank: pankade enda baasintressid on Euriborist vähem läbipaistvad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Panga baasintress jätab lisaks Euriborile kliendi kanda veel mõned riskid,» selgitas Müller. Tema sõnutsi on pangad need riskid lepingutingimustes lahti kirjutanud ning kliendile võib panga enda baasintressi kasutamine olla kasulik, kuid seda juhul, kui ta kaasnevatest riskidest aru saab ning kui pank neid võetavaid lisariske kliendile madalama intressiga kompenseerib. «On oluline, et laenuvõtja saaks baasintressi olemusest aru,» lausus Müller.
Müller tõdes, et kommertspangad on laenuvõtjatele hakanud pakkuma ka võimalust siduda oma laen tavapärase kuue kuu Euribori asemel lühiajalisema baasintressiga, olgu selleks siis kolme või ühe kuu Euribor. Viimased on madalamad, kuid ka hüplikumad, mistõttu peaks laenuvõtja endale teadvustama, et tagasimaksed võivad hakata rohkem kõikuma.