Mahetalu ei pruugi keskkonnale paremini mõjuda

Mahepõllumajandus. Foto: Panther Media / Scanpix

Oxfordi ülikooli teadlaste uuring näitas, et kuigi mahepõllumajandus on üldiselt elusloodusele kasulik, ei pruugi mõjud keskkonnale olla sugugi väiksemad kui tavapärase põllumajanduse puhul.

Teadlased analüüsisid andmeid 71 varasemast uuringust, mis avaldati teadusajakirjades eelretsenseeritaval kujul, et võrrelda Euroopa mahetalusid ja tavalisi farme, teatab Oxfordi ülikool koduleheküljel.

Uuringu käigus selgus, et kuigi mahepõllumajandus toetab peaaegu alati rohkem bioloogilist mitmekesisust ning on keskkonnale maaühiku suhtes üldiselt positiivse mõjuga, siis ei pruugi positiivne mõju käia ka toodanguühiku kohta.

Mahepiim, teravili ja sealiha – need kõik tekitasid ühe toodanguühiku kohta mahetalus suurema kasvuhoonegaaside heitkoguse kui tavapärases põllumajandusettevõttes. Siiski oli orgaanilise veiseliha ja oliivide puhul ühe toodanguühiku kohta väiksem keskkonnasaaste. Üldiselt vajavad mahetooted kasvamiseks vähem energiat, kuid suuremat maa-ala kui tavatooted.

Levinud teadmiste järgi on mahetaludes liigirikkus 30 protsenti kõrgem kui ülejäänud taludes, ent vähesed teadustööd on näidanud ka seda, et mahepõllundus võib negatiivselt liigirikkusele mõjuda. Kuigi mõned mahetalud on traditsioonilistest keskkonnale kasulikumad, on teised tegelikult hullema mõjuga keskkonnale, väidavad teadlased värskes uuringus.

«Paljud inimesed arvavad, et mahepõllumajandus on oma olemuselt väiksema keskkonnamõjuga kui traditsiooniline, kuid kirjandus ütleb meile, et see nii ei ole,» sõnas Oxfordi uuringut juhtinud Hanna Tuomisto ja lisas: «Inimesed peavad aru saama, et «orgaaniline» silt ei anna garantiid kõige loodussõbralikuma toote kohta.»