/nginx/o/2012/06/05/1148472t1h9da2.jpg)
Pärast pikki kahjumiaastaid on USA lennufirmad agaralt ühinema hakanud, Euroopal aga on liitumistega jalad takus.
ELi lennufirmad visad liituma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase kümnendiga on suurte USA lennufirmade arv kukkunud kaheksalt viiele. Kui ühinevad ka American Airlines ja US Airways – nagu veebruaris välja käidi – jääb järele neli.
Mitmed liitfirmad said mullu muljetavaldavaid kasumeid, Delta Air Lines ja teised kavatsevad jätkata ka osanike tasustamist.
Mis siis Euroopat kammitseb?
Ühinemisi on ju olnud – Air France ja KLM, British Airways ja Iberia – kuid ikka veel on Euroopas liiga palju rahvuslikke «lipulaevu» ning kasumlikud säästufirmad nagu Ryanair ja EasyJet pakuvad lühematel lendudel raevukat konkurentsi.
Euroala majanduslanguses kaotavad kõrgust isegi ELi kasumlikud lipulaevad: käibelt suurim ja ainus dividende maksev Lufthansa tühistas 2012. aasta väljamaksed.
Cranfieldi ülikooli külalisprofessor ja EasyJeti nõukogu liige Rigas Doganis usub, et mõned Euroopa väikesed ja keskmised lipulaevad võivad olla määratud hukule – kui nad endale mõne suurema grupi koosseisus pelgupaika ei leia.
«Nad on liiga väikesed, et konkureerida suurte tegijatega pikkade lendude turul, aga lühikeste lendude osas ei saa nad jälle odavfirmade vastu – kõrgete kulude tõttu,» ütles Doganis.
On ülimalt tõenäoline, et Euroopa tulevikku saavad ilmestama lennufirmade krahhid ja ühinemised – kusjuures viimastega ei ole asjad vanal kontinendil nii lihtsad kui lombi taga.
Esiteks aitab USA raskustes lennufirmasid sealne pankrotiseadus ja selle peatükk 11.
Nagu ütleb rahvusvahelise lennundusõiguse instituudi International Aviation Law Institute’i direktor Brian Havel: «Kasutades pt 11 kaitset, mis aitab vabaneda liisingukohustustest ja kaubelda paremaks töölepingud, muutuvad raskustes lennufirmad suurematele ülevõtmise vaatevinklist atraktiivsemaks.»
ELis midagi peatükk 11 sarnast ei ole ning seetõttu ei ole ka asetleidnud ühinemised märkimisväärset säästu kaasa toonud.
Euroopa lehvitab lipulaevu
Peamine põhjus, miks USAs ühinemised libedamini lähevad, on siiski ilmne: ühe riigi piires on see hõlpsam.
Piiriülesed lennufirmade ühinemised on ELi jaoks keerukad – paljuski ka seetõttu, et mitmed valitsused väärtustavad väga omaenda sõltumatu lipulaeva olemasolu.
Liitumisi raskendab ka asjaolu, et tööstust takerdavad ajast ja arust omandireeglid. Alates 1940ndatest põhinevad lennufirmade õigused teiste riikide lennujaamadesse lennata reeglina valitsuste kahepoolsetel lepingutel, mis nõuavad, et lennufirmad oleksid «olulisel määral vastavate riikide kodanike omanduses ning sisuliselt nende kontrolli all».
Läinud nädalal kasutas Euroopa transpordivolinik Siim Kallas Washingtonis kõnet pidades võimalust propageerida jõuliselt Euroopa ja Ameerika lennufirmade ühinemist – et üheskoos efektiivsemalt Pärsia lahe piirkonna ja Aasia kiirelt kasvavate firmadega konkureerida.
Ta kutsus sealseid seadusandjaid üles lõdvendama reegleid, mis keelavad välismaistel firmadel omamast üle 25 protsendi USA lennufirmadest.
Delta Air Linesi presidendi Ed Bastiani arvates ei ole selline reform siiski tõenäoline, kuna töötajad kardavad, et ühinemised ELi lennufirmadega tooksid kaasa koondamisi.
«Ma arvan, et majanduse nõrkust silmas pidades kardavad lennufirmade töötajad oma töökohtade pärast. Ja ma usun, et nende häältel on Washingtonis võimas kõlapind,» selgitas Bastian.
Copyright The Financial Times Limited 2013