Uuring: omavalitsuste suurem võim turgutaks majandust

Eesti probleemiks pole mitte ainult ebamõistlikult suur omavalitsuste arv, vaid ka nende vähene võim. Foto: Maa-ameti Geoportaal.

Euroopa riigid, kus kohalikel üksustel on rohkem võimu maksustamise, seadusandluse ja hariduspoliitika üle, on osutunud majanduslikult edukamateks kui tsentraliseeritud riigid, kelle hulka kuuluvad ka Baltimaad, näitab Šveitsis valminud uuring.

«Tsentraliseeritus pärsib riikide arengut nende kodanike arvelt,» vahendas Euroopa Regioonide Assamblee peasekreltär Klaus Klipp EU Observerile.

Uuring mõõdab detsentraliseerimise mõju majandusele 26 Euroopa riigis, nagu ka hariduse ja innovatsiooni kvaliteeti. Uuringusse hõlmatud riikide hulka kuuluvad ka Euroopa Liitu mittekuuluvad Šveits, Norra ja Horvaatia, kuid oma väiksuse tõttu ei kuulu Luxemburg, Sloveenia, Küpros ja Malta.

Kõige tsentraliseeritumaks Euroopa Liidu uusliikmeks osutus uuringu põhjal Bulgaaria, kellele järgnesid kohe Baltimaad, Kreeka, Horvaatia, Norra, Iirimaa, Taani ja Prantsusmaa.

Edetabeli teises otsas on kõige vähem tsentraliseeritud riikidena Šveits, kes on tuntud peaaegu kõiki olulisemaid küsimusi rahvahääletustel otsustava riigina, talle järgnevad Saksamaa, Belgia, Hispaania, Austria ja Itaalia.

Uuringu tulemused näitavad, et detsentraliseeritus mõjutab positiivselt riigi majanduskasvu ja SKTd elaniku kohta, ehkki mitmed uued liikmesriigid on ka suhteliselt tsentraliseerituna näidanud lähiminevikus kiiret majanduskasvu. Kuid uuring rõhutab, et nende riikide puhul on SKT osas määravaks väga madal stardipositsioon ning jagades rohkem otsustusõigust kohalikule tasandile võinuks riigid areneda veelgi kiiremini.

Ülikoolide tulemused, eriti patentide arvestuses ja ka rakendusteadustes, on samuti paremad juhul, kui hariduspoliitika üle otsustamine toimub kohalikul tasandil. Uuring toob näiteks Saksa Baden Württenbergi liidumaa, kus tehnikakallakuga kõrgkoolid on tihedalt seotud liidumaa kõrgtehnoloogilise tööstusega.

Ka on Klippi arvates kohalikel poliitikuil oma piirkonna valijaskonnaga märksa lähem suhe kui rahvusliku tasandi otsustajatel.

Siiski ei tohiks iseäranis majanduskriisi ajal keskvõimu kompetentsi kõrvale jätta, usub Rootsi Västra Götalandi piirkonna esindaja Tomas Ekberg. Tema piirkonnas asub raskustes autotootja Saab, kes kavatseb koondada 4000 töötajat, lisaks kaotab ilmselt töö umbes 6000 autotootmisega seotud tarne- ja teenindusvaldkonna töötajat. «Me ei väida, et keskvalitsusi pole vaja - tööjõuturg jääb rahvusliku tasandi valitsuse reguleerida. Kuid [detsentraliseerimine] on maksumaksja raha efektiivse jaotamise küsimus.»