Eksperdid jagavad näpunäiteid üleujutuse küüsis olnud maja kuivatamiseks

Üleujutus Soomaal. Foto: Liis Treimann

Pärast veetaseme alanemist tuleb koheselt asuda maja konstruktsioone, mööblit, tekstiili ja muud vara kuivatama, kipsplaadist siseviimistlus tuleb aga igal juhul eemaldada.

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteadlase, professor Karl Õigeri sõnul on probleemid hoonetega, mis on korduvalt üleujutuse tõttu kannatada saanud, väga ebameeldivad. «Osadele nende konstruktsioonidele ei ole lihtne juurde pääseda, neid ei saa lihtsalt lahti võtta ja kuivatada, see kehtib eriti keldrite puhul. Puidu ja puitkarkassi puhul on võimalik nii hallituse kui ka mädanikseente tekkimine,» tõdes Õiger.

«Kui tegemist on kipsplaadist siseviimistlusega, siis tuleks see igal juhul eemaldada ja üritada välja kuivatada. Omaette küsimus on see, mis on juhtunud vundamendialuse pinnasega, kas see on voolava vee tõttu osaliselt minema kantud ning kas vundament võib aja jooksul vajuma hakata. Samas tuleks iga hoonega tegeleda mingil määral eraldi ehk arvestada sellega, milline on tegelik seinte konstruktsioon ja vundamendi alus ning millised on tegelikud kahjustused ühel või teisel juhul,» rääkis Õiger.

Vesi rikub pea kõiki materjale

Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute keskuse vanemteadur Urve Kallavus annab nõu, kuidas üleujutuse tagajärgedega võidelda. Vesi rikub peaaegu kõiki materjale, seega tuleb tema sõnul maja konstruktsioone, mööblit, tekstiili, vaipu ja muud hakata kuivatama nii ruttu kui võimalik. Märgunud materjalid on heaks pinnaseks hallitusseente ja bakterite kasvule, mis võivad tekitada lisaks otsesele veekahjule nii terviseprobleeme kui ka vara pöördumatut riknemist.

Kasutades õhuniiskuse eemaldajat ja ventileerimist tuleb hoone täielikult kuivatada. Kivikonstruktsioonide kuivust saab kontrollida lihtsa meetodiga – väike osa seinast või põrandast katta tihedalt läbipaistva toiduainete pakkekilega ning ääred kinnitada kleeplindiga.

Kui materjal on seest veel märg, siis läheb kile sisepind uduseks ning materjali pind muutub kile all tumedamaks kui kilega katmata osa. Kui sellist efekti enam ei teki, siis on järelikult materjal kuiv.

Veekahjustusega ruumides tuleb eemaldada seinte alumisest osast vähemalt 50 sentimeetrit veetõusu viimasest piirist kõrgemalt tapeet, kipsplaadid ja soojustusmaterjalid.

Seina sees ei tarvitse ära kuivada eelkõige seina soojustusmaterjal (saepuru, -laast, klaas- või kivivill). Konstruktsioonide osaline avamine nende kuivatamiseks on olulise tähtsusega hilisemate puitkonstruktsioonide seenkahjustuste ja kõikide hoones kasutatud materjalide hallituskahjustuste ennetamiseks.

Kõik põrandad tuleb puhastada ja loputada nii ruttu kui võimalik. Tulvaveest märgunud põrandate vaipkatted tuleb kohe eemaldada ning puitpõrandad vabastada PVC või teistest rullkattematerjalidest.

Puhastamiseks sobib vee, kloori sisaldava pesuvalgendaja ja nõudepesuvahendi segu. Seejärel tuleb kindlasti hoolikalt loputada. Kuivamise kiirendamiseks võiks eemaldada põrandast mõne seinaäärse laua.

Hallitus ise ei kao

Kui majja ilmub ebameeldiv lõhn, siis võib peaaegu kindlalt arvata, et tegemist on hallituskahjustusega. Kahtlasi plekke ei tohi aga väga lähedalt uurida, sest siis võib sealt üleskerkinud seeneoseid sisse hingata. Hingamisteede sagenenud häired ja muud «imelikud» kaebused on juba kindlamaks tunnuseks hallituse tekkimise kohta.

Arvestades hallituse igakülgset ebasoovitavat ning lausa kahjulikku mõju tervisele ning meid ümbritsevatele asjadele, ei tohi hallitusest mööda käia lootuses, et see ise ära kaob. Parima tulemuse annab hallituse eemaldamise kombineerimine desinfitseerimisega ja niiskuseallika kõrvaldamisega.

Hallituse puhul:

• Tee kindlaks ja kõrvalda kõik niiskusallikad
• Alusta koheselt kõigi märjaks saanud materjalide kuivatamisega
• Eemalda ja hävita hallitusega kahjustatud materjalid
• Puhasta tihedate ja väiksema poorsusega materjalide pind hallitusest
• Desinfitseeri pinnad ning võimalusel kasuta professionaalseid desinfektante