Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Klient Elektriraudteest: meid alandati täiesti külma kõhuga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Elektriraudtee asendusbuss Keila raudteejaamas.
Elektriraudtee asendusbuss Keila raudteejaamas. Foto: Toomas Huik / Postimees

Paldiskis elavad Irina ja Dagmar tunnevad end Elektriraudtee ja selle asendusbusside teeninduse tõttu alandatuna. Ettevõte tunnistab viga ning palub toimunu pärast klientide käest vabandust.

Iga päev edasi-tagasi Paldiski ja Balti jaama vahet sõitev Irina mõistab, et Elektriraudteel toimub praegu suur remont. «Me jälgime graafikut, vahel on asendusbussid, vahel mitte – kõik on selge. Me saame kõigest aru, maksame ja ootame tulevikku, mil tuleb uus rong,» ütles ta.

Kuid asendusbusside korraldus on naise sõnul allpool igasugust inimväärikust. «See on nende ükskõiksus, lohakus, ebakompetentsus, igasugune austus ja lugupidamine reisijate vastu puudub. Reisijad on loomad, keda topitakse kuhugi. Absoluutselt inimestest ei hoolita. Lollus peab saama karistatud,» vadistas ta ärritunult.

Nimelt läksid Irina ja Dagmar üleeile kell 19.35 Balti jaamast Paldiski rongi peale. Rongis oli rahvast väidetavalt palju – neli vagunit olid kõik pooleldi täis. Graafikujärgselt pidi neid Pääskülas ootama ümberistumiseks asendusbuss, mis kõik kliendid vastavalt Paldiskisse, Kloogale või mujale kohale toimetab. Suur oli naiste üllatus, kui nad nägid, et inimesi on vedama saadetud ainult üks väike buss.

Naised väidavad, et reisijaid oli kindlasti üle 70 ja bussis oli kõigest 45 istekohaga. Buss oli Irina kirjelduse järgi puupüsti täis. «Seal olid kõik nagu silgud tünnis, rippusid, saate aru? Kas see on tsiviliseeritud maailmas normaalne? Kas oli nii raske tellida teine buss?» küsis ta.

67-aastane Dagmar kirjeldas olukorda järgmiselt: «Kuna selle rongiga sõidab hästi palju inimesi pärast tööd koju, siis kõik see rahvas Pääskülas ühte bussi ei mahtunudki. Kõik ronisid üksteisele selga. Kui viimane noormees lõpuks ka bussi ronis ja uksi taheti sulgeda, siis kott enam sisse ei mahtunudki. No täitsa lõpp.»

Kuna Dagmar on astmaatik ja ta kopsud on haiged, siis ei hakanud ta bussi ronima. «Ma oleksin seal ära lämbunud,» arvas ta.  

Naised ja rongi klienditeenindaja helistasid korduvalt Elektriraudtee infotelefonile, kuid teist bussi reisijatele järgi ei saadetud. «Ma ütlesin, et tellige siis takso ja me esitasime arve Elektriraudteele. Ta ütles, et teda lastakse siis töölt lahti. No nalja teevad,» teatas Irina, kes üritas ka Pääskülla taksot tellida, ent tulutult. Taksofirmast öeldi, et nende piirkonnas ühtegi vaba taksot ei ole.

Seejärel suundusid naised kell 20.27 elektrirongile, et tagasi Tallinna sõita, istusid uue rongi peale, seejärel järgmise asendusbussi peale ja saabusid koju kell 11 – koju jõudmiseks kulus kolm ja pool tundi. «Kõik vahtisid meid rongis nagu loomaaias: «Oi teie olite need, kes ei mahtunud.» Kõik teadsid, aga mitte midagi ei teinud,» pahandas Irina.

«Esmalt vabandame klientide ees, kellele ei jagunud piisavalt istekohti antud päeval. Olime sel perioodil asendusbusse alatellinud ning korrigeerisime busside arvu viisil, kus homsest alates on probleemsetele väljumistele lisatud täiendavaid busse,» kommenteeris Elektriraudtee müügi- ja turundusjuht Norbert Kaareste.

Kaareste rõhutas, et Elektriraudtee monitoorib iganädalaselt oma asendusbusside täituvust ning tänas kliente, kes probleemsetest väljumistest firmale teada annavad.

«Kui bussi ei oska organiseerida, mida te siis nende uute rongidega teete?» küsis Irina lõpetuseks.

Tagasi üles