Aiapidajad nurisevad, et nende aeda terroriseerivad sel kevadel mutid varasemast veelgi hoogsamalt, asjatundjate sõnul on tegemist siiski tavapärase ja iga-aastase nähtusega.
Aiapidajad nurisevad muttide rünnakute üle
19. aprill 2013, 13:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimusele, kas sel kevadel võime rääkida eriti ulatuslikust muttide rünnakust, vastab põllumajandussaadusi töötleva ja turustava ettevõtte Farm Plant Eesti agronoom Tiiu Annuk, et tegemist on igakevadise ja tavapärase nähtusega.
Just kevadel on mutid kõige aktiivsemad, mistõttu võib koduomanikel tekkida paanika, et neid on erakordselt palju. Mutid tulevad ühes lume sulamisega välja, et vihmausse ja mulla sees talvituvaid putukaid süüa.
«Minu arvates neid küll rohkem ei ole kui tavaliselt. Ka eelmine aasta ütlesid inimesed, et küll sel aastal on alles palju mutte – neid on alati palju ja midagi eriskummalist küll praegu ei toimu,» kinnitas Annuk.
Seda, millistes piirkondades mutte eriti palju leidub, on Annuki sõnul raske hinnata. «Me mutte jahtimas ei ole käinud ega jälginud, missuguses piirkonnas neid kõige rohkem leidub,» sõnas naine. Ilmselt leidub mutte kõikides Eesti piirkondades.
Agronoomi sõnul on mutid kõige silmatorkavamad just koduaedades ja ka näiteks põlluäärtes ning aiapidamise aladel. «Teraviljapõldudel seda probleemi ei ole,» nentis Annuk.
Mida ründavate muttidega ette võtta?
«Minu praktika ütleb, et kõige efektiivsemad on mutilõksud, mida erinevates aianduspoodides müüakse. Mutte saab ka erinevate looduslike vahenditega eemale peletada. Kevaditi pannakse mutiaukudesse toomingaoksa, naftaliini või ka mürgiseid taimi,» rääkis Annuk.
Peletamiseks kasutatakse ka muid nn lõhnameetodeid: äädikat, petrooleumi, kastoorõli, valgendit või kloori. Aianduspoodides on olemas ka nn vibratsiooniga töötavad mutipeletajad. Annuki kogemused näitavad, et seesugune meetod pikaajalist efekti ei anna. «Ta võib nad küll korraks eemale peletada, aga et terve suvi on muru maja ees ilus, seda küll ei saaks öelda,» nentis ta.
Annuk soovitab mutilõksu pärast ostmist alguses õue jätta – nii saab lõks endale looduslikuma lõhna juurde. Kuigi mutid on kehva silmanägemisega, on neil terav haistmismeel.
Mutid kasutavad olemasolevat käigusüsteemi korduvalt ja laiendavad pidevalt piirkonda, kus nad toimetavad. Käigusüsteemi kontrollimiseks tuleks muti tekitatud mullahunnik ühel õhtul maha lükata. Kui järgmisel hommikul on sama hunnik üles aetud, mis eelmisel päeval maha sai lükatud, siis järelikult on see käik neil kasutuses.
Seejärel tuleks kätte panna võimalikult looduslikud ja naturaalsed kindad (mitte kemikaali lõhnaga kummikindad), võtta mutilõks ja paigutada see käiguavasse, katta auk kinni ja oodata kuni loom lõksu langeb. See, mida püütud mutiga juba hiljem peale hakata, on omaette küsimus. Mõnel inimesel on muttide püüdmiseks olemas muu hea abimees – taksikoer.