Eesti garantii Küprose abilaenule on ligi 17 miljonit

Foto: Repro

Eesti garantii Küprose abilaenule on ligi 17 miljonit euro, mis tuleb välja maksta juhul, kui euroala kokku kukub.

Lõhkenud kinnisvaramull, ülekuumenenud pangandus ja Kreeka võlakirjade mahakirjutamine viisid Küprose majanduse nii kaugele, et riik vajas euro­alalt ja IMFilt abilaenu. Riigikogu ja ka Saksa Bundestag andsid eile heakskiidu Küprose abilaenule, mille suurus on kokku kümme miljardit eurot. Üheksa miljardit sellest peaks välja maksma Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), mille üks osanik on Eesti.

Küprose abilaen sai eile riigikogus 54 poolthäält, vastu oli 21 ja hääletamata jättis 11 saadikut. Poolthääled tulid peamiselt valitsusliidu, IRLi ja Reformierakonna ridadest. IRLi liige Juku-Kalle Raid hääletas vastu, aga teine koalitsiooni «protestibrändi» saadik Igor Gräzin jättis hääletamata. Nii Gräzin kui ka Raid on järjekindlalt hääletanud ESMiga seotud otsuste vastu, demonstreerides valitsusliidu nii-öelda murelikumat tiiba, kes toonitab, et hädaabilaenude otsused ei sünni kerge südamega.

Hääletamata jättis ka sotside liider Sven Mikser. Otsuse vastu olid peamiselt keskerakondlased, aga ka üksikud sotsid ja aknaalused demokraadid.

Keskfraktsiooni juht Kadri Simson põhjendas vastuhääletamist sellega, et Eesti riigil napib raha näiteks kiirabi rahastamiseks, aga rikka Küprose abistamiseks ei ole meil kahju anda 16,7 miljoni eurone laenugarantii.

Simson märkis, et kuigi praegu on teada, et Küpros peaks laenult intressi maksma, pole mingit garantiid, et euro­ala rahandusministrid ühel päeval intressinõudest ei loobu.

Simson viitas siin kaudselt nii Kreeka laenule, mille intressinõudest mullu loobuti, kui ka Euroopa Keskpanga ostetud Kreeka võlakirjadele, millelt teenitud tulu kannavad riigid Kreekale tagasi. Eesti valitsus kannab Kreekale tagasi viis miljonit eurot tulu, mille Eesti Pank mullu Kreeka võlakirjadega teenis.

«Me garanteerime 16,74 miljonit eurot 15 aastaks. Kui tuleb mingi tõrge, siis katame ise selle kohustuse. Küpros liitus eurotsooniga kõigest viis aastat tagasi. Edukast liitujast on saanud nüüd abivajaja. Meie aga panustame oma ressurssi 15 aastaks ja vastutame tagasilanguse korral oma maksumaksja rahaga,» ütles Simson riigikogu kõnetoolist.

Eesti osalus ESMis on 0,186 protsenti, sellest ka abilaenu garantii suurus.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester selgitas eile riigikogus veel kord ESMi toimimise põhimõtteid.

«ESM laenab finantsturgudelt raha, ta saab seda oma kõrge reitingu tõttu suhteliselt odavalt, seda garanteerivad Euroopa teised riigid, ja ta laenab selle välja 50 täiendava preemiapunktiga [0,5 protsenti]. Teisisõnu on tegemist tehinguga – turult raha võtmise ja edasi andmisega probleemsele riigile, kes turult muidu raha kätte ei saaks,» selgitas Sester.

Rahandusminister Jürgen Ligi põhjendas laenu andmist Küprosele teisipäeval riigikogu ees samuti sellega, et riik on kaotanud võime turgudelt ise raha laenata.

«Küprose riigieelarve on kriisiaastatega halvenenud. 2008. aastal oli riigi võlatase 58,8 protsenti SKTst, mullu jõudis aga 90 protsendini. Reitinguagentuurid on riigi reitingu alandanud rämpsu staatusesse, võime turgudelt raha laenata kaotati juba 2011. aasta sügisel,» rääkis Ligi.

Rahandusminister märkis, et Küprose raskused põhjustas kinnisvaramulli lõhkemine, mille järel hakkas investorite usaldus ülisuureks paisunud panganduse vastu kaduma.

Küpros on üks neist riikidest, kus on mugav raha hoida. Küpros kärpis küll suurhoiustajate hoiuseid (kui need olid üle 100 000 euro), kuid maksunõustajate hinnangul ei tähenda see sugugi, et Küpros poleks enam mugavusriik, kus suurt raha hoida. Vastupidi, maksunõustaja BDO kirjutas hiljuti avaldatud ülevaates, et Küpros on ka pärast euro­ala poolt peale sunnitud kärpeplaani soodus koht valdusfirmadele.

BDO analüütikud märkisid, et ettevõtete tulumaksu tõus ei mõjuta ettevõtete dividendimaksete liigutamist Küprose kaudu.