/nginx/o/2013/04/02/1667004t1hb84b.jpg)
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi sõnul tunnevad tarbijad ikka veel, et raha justkui «kaoks» rahakotist, mistõttu on oluliselt muutunud inimeste ostuharjumused - otsitakse odavaimaid tooteid, vaadatakse enim hindasid ning käiakse harvemini sisseoste tegemas.
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse ja eesti konjunktuuriinstituudi koostöös läbi viidud uuringu tulemuste kohaselt on euroraha mõjutanud enam kui poolte eestimaalaste tarbimisharjumusi ja hinnatundlikkust.
Sägi sõnul otsivad alla 700-eurose kuusissetulekuga inimesed poest küll sooduspakkumisi, kuid maksavad pigem sularahas. Seevastu suurema sissetulekuga kodanikud ei jälgi nii palju hindu ning maksavad pigem kaardiga. Peale euro tulekut käiakse ka harvemini sisseoste tegemas ning sagedamini arvestatakse kokku kulusid või järgitakse päevast kululimiiti.
Harjumuste muutuste osas märgiti ära ka väiksematest hinnanumbritest tulenevat kergekäelisemat ostmist ja seda, et raha justkui «kaoks» rahakotist.
«Kui võtta võrdluseks kolm krooni ja kakskümmend eurosenti, siis 72 protsenti vastanuist olenemata sissetulekust, east, soost või elukohast leidis, et kolmekroonine hinnavahe tundub sama suur kui 20-sendine hinnavahe eurodes,» sõnas Sägi. «Peame veel õppima eurode õiget väärtust tajuma,» tõdes ta.
Kuidas on tarbijate harjumused peale euro tulekut muutunud?
| 2011 | 2012 | |
| Hakkasin pidama arvestust kulude üle | 27% | 14% |
| Päevase kululimiidi sisseseadmine | 24% | 28% |
| Käin poes harvemini | 29% | 34% |
| Maksan enam kaardiga | 50% | 45% |
| Otsin odavamaid tooteid | 57% | 63% |
| Vaatan enam hindasid | 64% | 67% |
/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)