Päevatoimetaja:
Sander Silm

Lugeja küsib: kas väide – lumi on vaese mehe väetis - peab paika?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Koduaias olevat lund võib kasvuhoonesseviia, kuid ainult sellele väetamisel loota ei saa.
Koduaias olevat lund võib kasvuhoonesseviia, kuid ainult sellele väetamisel loota ei saa. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

«Minu naaber tassib igal kevadel kasvuhoonesse lund, kuna vanarahva tarkuse kohaselt olevat lumi vaese mehe väetis. Et lumes olevat mingeid kasulikke aineid, siis tasuvat seda tema kinnitusel kasvuhoonesse kühveldada mulla rikastamiseks. Tema kinnitusel ei pea nii tehes kasvuhoones tihti mulda vahetama ning seda väetama. Kas sel ütlemisel on tõepõhi all?

Vastab Eesti Maaülikooli  mullateaduse ja agrokeemia osakonna juhataja Alar Astover.

Väetisainena lund kindlasti arvestada ei saa, sest ega selles taimekasvuks vajalike lahustunud mineraalainete kontsentratsioon suurem kui sademetes pole. Võrreldes tavalise kraani- või kaevuveega on sademetes toitaineid küll natuke rohkem, ent siiski äärmiselt väiksel hulgal, et selle abil taime vajadusi katta.

Aasta ringi kaetud kasvuhoones avaldub lume mõju ikka niisutamise efekti kaudu. Kuna lumi on «tasuta» käes, siis võib ju ka seda kasvuhoonesse tassida, ent mugavam on siiski sinna vett mujalt saada.

Tagasi üles