Eestis varjatakse tööotsijate eest tulevast palka

Tööintervjuu. Foto: SCANPIX

Töötasu on märgitud väga vähestel töökuulutustel ning tihti jätab tööandja palganumbri saladuseks ka konkursil. Tööotsijad peavad seda aga ebaausaks võtteks ja ajaraiskamiseks.

«Kas töötasu ei peaks olema kohustuslik tööpakkumisel? Ma võib-olla ei hakkakski pooltesse kohtadesse kandideerima, kui teaksin, millist ebainimlikku palka nad plaanivad maksta. Hoiaks nii enda kui ka kuulutaja aega kokku!

Olen saanud tööpakkumise, kus kiideti end taevani, kui küsisin palgataset, siis öleldi, et see avalikustatakse siis, kui on jäänud kolm viimast sõelale. Olin kolme viimase seas ja no, ma tõesti ei oleks iial seda kammajaad läbi teinud, kui oleksin seda numbrit kohe alguses näinud,» kirjutas Triin Mäe CV-Online'i Facebooki leheküljel, kus julgustati inimesi kampaania korras tööturu kohta küsima.

Sama küsimus tekkis ka Meelis Murul. «Miks on nii vähestel tööpakkumistel kirjas töötasu, mida pakutakse antud ametikoha täitjale? Mujal maailmas on see pigem harv nähtus, kui töötasu ei ole välja hõigatud. See on tegelikult töötaja suhtes ebaaus võte - tööandja on peas välja mõelnud mingi numbri, millega ta võiks sellele kohale töötaja leida.

Kandidaadid saadavad CVsid, käivad eelvoorus, teises voorus ja võib-olla alles kolmandas öeldakse, et tead meie saame palka pakkuda nii palju. Enamasti on väga palju väiksem oodatust. Kas tööandja loodab, et äkki leiab väga hea spetsialisti alla turuhinna? Tööandja loodab leida oma oskustele väärilist töötasu. Seda nimetatakse ajaraiskamiseks,» kirjutas Muru.

Probleem olemas

CV-Online’i turundusjuht Heikko Grossi sõnul on probleem täiesti mõistetav. «Iseenesest tööandjatel on see võimalus palk kirja panna või vähemasti palgavahemik. Samas on mõned põhjused, miks osa tööandjad seda väga varmalt ei kipu tegema ja osa ei ole üldsegi seotud sellega, et palganumber, mida pakutakse, oleks väike,» tõdes Gross.

«Mõned tööandjad ongi öelnud, et nad ei too oma palganumbrit välja, sest see meelitab kohale selliseid kandideerijaid, kes soovivadki sinna saada vaid selle numbri pärast, kuid oma tausta poolest ei sobi või nende motivatsioon ongi peamiselt seotud selle palganumbriga,» selgitas ta.

Teise põhjusena, miks palganumbrit ei märgita, tõi Gross välja selle, et ettevõttes on küll kindel palgavahemik, mida tööandja oleks nõus välja käima selle positsiooni puhul, aga see sõltub ka konkreetsest kandidaadist.

«Isegi klientide nimel läbi viidud värbamiste puhul on ette tulnud, et tööandja on nõus väga hea kandidaadi puhul suuremat palka pakkuma, kui esialgu oli plaanis. Sellisel puhul oleks aga võib-olla kandidaat üldse alguses loobunud kandideerimast, kui ta oleks teadnud, et päris tema soovidele vastavat palka see tööandja esialgu ei planeerinud maksta. Samas lõpuks aga on mõlemad osapooled rahul, kui nad kokkuleppele saavad,» kirjutas Gross.

Ta lisas: «Mõni tahab jällegi näha, millist hinda kandidaat ise küsib – värbamise käigus on see kindlasti üks asi, mida vaadatakse ja kusjuures sellist tüüpi tööandjad suhtuvad väikese skepsisega just neisse kandidaatidesse, kelle palgasoov väga madal on.»

Mõnede ettevõtete puhul võib Grossi sõnul olla tegemist ka sooviga n-ö odavamalt läbi saada. «Äkki kandidaat ei küsi nii palju palka. Samas see on pigem lühinägelik taktika ja tahaks uskuda, et enamik ettevõtteid ikkagi sellest lähtuvalt ei toimeta,» lisas ta.

Intrigeeiv idee

Need on mõned põhjused, miks palka ei pruugita märkida. Kohati võib ka olla tegemist teadmatusega – ei olda palgatasemetega kursis ja vaadatakse, mis inimesed soovivad saada ja võetakse tööle endale sobilik kandidaat – nii palgaootuse kui tausta poolest.

Üldiselt leiab aga Gross, et idee muuta tööpakkumises palgavahemiku avaldamine kohustuslikuks on väga huvitav ja intrigeeriv.

«Me mõtleme selle peale ja ehk annab seda mingil moel ära teha. Siin on erinevad osapooled erinevate huvidega, mistõttu ma varmalt midagi veel välja ei lubaks, aga kindlasti võtame selle idee kaalumiseks. On näha, et tööotsijate poolt on vajadus olemas selle järgi ja meie ülesanne on seega püüda see muutus ellu viia,» tõdes Gross.