/nginx/o/2013/04/15/1692114t1h2970.jpg)
«Saage lahti sellest hirmust, et inimesed peavad teil olema töö ajal kontoris ja piltlikult öeldes oma töölaudu valvama,» rääkis Microsofti Balti piirkonna juht Rain Laane Personalitöö arendamise ühingu (PARE) personalikonverentsil. «Kaugtöö on nagu viirus, millega ettevõtted lihtsalt peavad end kohandama.»
Laane rääkis oma ettevõtte kogemustest kaugtööga ja sellest, kuidas on mõne viimase aastaga toimunud nii tema ka alluvate peades mõtteviisi muutus. «Ka mina arvasin juhiks saades, et inimesed peavad käima tööl ja neid peab kontrollima,» ütles Laane. «Aga nüüd on nii, et kui ma kohtan oma töötajat kell kaks päevas Stockmannis sisseoste tegemas, siis rõõmustan - tal on järelikult tööga kõik hästi. Muidu ta ei saaks ju keset tööpäeva poes käia.»
Masu ajal kahandati Microsofti kolme Balti riigi üksust kahel järjestikusel aastal. Kõik üksused, mida sai optimeerida, pandi kokku. See aga tähendas, et neid tuli hakata distantsilt juhtima. Siis algas laiem videokonverentsi võimaluste kasutamine, täpsem eesmärgistamine. Laane ütles, et taoliselt kaugjuhtides teeb ettevõte täna poole väiksema töötajate arvuga rohkem käivet kui see oli aastal 2008 ja ettevõtte turunduskulud terve Baltikumi peale on samad, mis varem olid vaid Eestis. «Ma usun, et üks vastus, miks asjad on nii, seisneb just kaugtöö tegemises,» ütles Laane. «Inimesed teevad rohkem tööd, kui kontrolli on vähem. Nad armastavad seda, kui neid usaldatakse ning õnnelikud töötajad on kindlasti ka produktiivsemad.»
Kaugtöö lubamisel algab kõik tippjuhi mõttemaailmast – ta peab lahti saama sellest krambist, et inimesi on vaja kogu aeg kontrollida. See on hirm, et äkki inimesed ei tegele tööasjadega, kui neid kontoris pole. «Eesti juhid on enamasti põikpäised ja nemad teavad enda arust niigi juba kõike,» rääkis Laane. «Tõsi, iga tööd ei saa teha kaugtöö vormis. Tootmistehases kaugtöö tegemine ei pruugi õnnestuda, kuid miks ei võiks seda teha näiteks tehase raamatupidamise osakond.»
Laane sõnul on kaugtöö puhul väga oluline eesmärgistamine ehk et inimesed täpselt teaksid, mida nad peavad tegema, kuhu püüeldakse ja kuidas seda tehakse. Samas tõi ta välja ka kaugöö tegemise ohud – ületöötamise ja läbipõlemise. «Kui on hästi väljakutsuvad eesmärgid, siis inimesed annavad endast parima, et neid täita. Kui kogemusi ja oskusi napib, kipuvad nad üle töötama. Juhtide roll on siin vaadata, et nad seda ei teeks, sest muidu võivad nad läbi põleda,» rääkis Laane.
Ta jagas ka näpunäiteid, mida tähele panna, kui hakata ettevõttes kaugtööd juurutama:
Eesmärk - mida me teeme? Inimestel peaks olema mingi ühtne ja üheselt arusaadav motivaator. Kui ülemus räägib mingist suurest eesmärgist, siis enamasti rahval allpool on sellest sügavalt ükskõik.
Kasuta videot. Meie Microsoftis suhtleme palju videokonverentside kaudu. Ehk et inimesed saavad koosolekutel osaleda kust iganes – autost, kodust. Samas video on hea, sest see distsiplineerib – naljalt ikka magama ei jää, kui oled pildil.
Loo proovigrupp. Anna mingile grupile inimestele võimalus osalt töötada kaugtöö vormis ja vaata, kuidas neil läheb. Selline töövariant ei pruugi sobida kõigile, kuid kõrge egoga iseseisvatele inimestele meeldib see tõenäoliselt väga.
Kasuta ära tehnoloogiakirega inimesed. Osale inimestele lihtsalt meeldivad igasugused tehnoloogilised vidinad ja nendel on lihtne alustada kaugtööga. Üldiselt aga vajavad kaugtööd tegevad inimesed IT-koolitust, et oma asjadega iseseisvalt hakkama saada.
Leia ettevõttest «saadikud». Leia organisatsioonist üles eestvedajad, kes on innovatiivsed ja räägivad teistele, kui äge on kaugtöö. Näiteks minu argument isiklik kaugtöö poolt on see, et ma saan aastas 60 päeva rohkem kodus olla, kui pean koosolekuid videokonverentsidena, mitte ei lenda igale poole kohale.
Nägusid ei tohi ära unustada. Korra nädalas võiks olla mingi sotsiaalne üritus ja kui korra nädalas inimestega reaalselt kohtuda, on väga hea.
Kaugtöö võimalus on tööturul suur eelis. 20+ vanuses ülikooli lõpetanud inimene, kes peab valima erineva töökoha vahel, läheb tööle sinna, kus on paindlikumad töötingimused. Kui on sisse kirjutatud, et töötaja ei pea oma lauda «valvama», siis võib isegi palk olla väiksem.
Ohjelda töönarkomaaniat. Kui juht on töönarkomaan, siis on raske vaadata seda, et su inimesed tööga hulluks ei läheks, kuid seda peaks tegema. Kaugtöö ei tähenda kindlasti seda, et su inimesed peaksid kogu aeg töötama. Samas leppige kokku, et nad võivad ise valida aja, millal nad töötavad.