Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Saaremaa matuseturul käib hinnasõda vahendeid valimata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Surnukirst.
Surnukirst. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Viimase aasta-pooleteise jooksul on Saaremaal  toimunud matuseturul olulisi muutusi ning Saare Matusebüroo monopoolne seisund on saanud eilseks päevaks. Käib hinnasõda, võitlus «klientide» nimel, vaidlus eetiliste ja muude küsimuste üle.

«Hinnad on kõvasti alla tulnud kõikjal ja suhtumine tellijasse on ka paranenud. Varem algas näiteks kirstu hind 180st eurost, nüüd 85st,» tõi Leinatare juht Toomas Aus näite Meie Maale.

Ta lisas, et olulisemaks kui hinnasõda, peab ta seda, et kohalikud tislerid saaksid ka talveajal väärtusliku lisatööd. «Et inimestel oleks töökohavalikul ka muid alternatiive peale Maxima. Muidu võiks meiegi tellida odavad kirstud Hiinast ning oleksime rahaliselt võidus...»

Erinevalt Ausist leiab kogenud surnumatja, Saaremaa matusebüroo juhile Helju Välisson, et kokkuvõttes on kvaliteet kannatanud. «Sageli on valmis tehtud odavad vineerist puusärgid, liiati võetakse omastega kontakti koheselt kui info surma kohta on levinud – inimene on leinas väga mõjutatav ja manipuleeritav.»

Tema firmale heidavad konkurendid ette, et inimesi tuhastatakse Martnas Linnutee krematooriumis koos loomadega, eriliselt lisamata, et tegu on lemmikloomadega.

Martna Linnutee krematoorium valis 2012. maikuus enda esindajaks Saaremaa matusebüroo. Seega on viimasel teatav eelis, sest see võimaldab nö «hulgihinda» ning ka kilometraaž on võrreldes Tallinnaga poole väiksem.

Välisson tahab kummutada müüti inimeste tuhastamise kohta Linnutee krematooriumis koos loomadega. «Muidugi, seal majas tuhastatakse lemmikuid samaväärselt nagu inimesi, kuid loomulikult mitte koos – kui keegi seda just eraldi ei soovi. Nii on ka kõigis tsiviliseeritud riikides.»

 

Tagasi üles