Tõukefondide raha läheb riskikapitalile

Eesti riigi tulud kasvavad tublisti. Illustratsioon: Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi asekantsleri Ivar Siku sõnul kulub uuel eelarveperioodil senisest enam tõukefondide raha finantsinstrumentideks, samuti on kavas rohkem riskikapitalifondide abil eraraha kaasata.

Valitsus arutab intensiivselt uut nelja-aastast eelarveperioodi ja Euroopa raha kasutamist aastail 2014–2020. Kui suured on erimeelsused?

Tahame jõuda aprilli lõpuks kokkuleppele, aga rahasummad on suured ja kokkulepe võtab aega. Rahandusministeerium esitab erinevad stsenaariumid, mille alusel valitsus toimetab. Järgmine arutelu valitsuskabinetis on 18. aprillil, ja 23. aprillil tahaksime kokkulepetele jõuda.

Millised on valitsuse eesmärgid eelarve tasakaalu tagamisel?

Eesmärgiks on tuleval aastal jõuda nominaalsesse tasakaalu ja ülejääki 2015. aastal, millest alates peaksid valitsuse reservid taas täienema hakkama.

Miks on nii oluline hoida eelarvet ülejäägis?

Kui võtta võrdluseks pere rahakott, siis kuidas miinust katta? Laenu võttes või varasid müües. Aga kui kaua niiviisi vastu peab?

Riigiga on samamoodi, kuigi meie laenuvõimekus on hea, on sel piirid peal. Eesti eelarvepoliitika on, et me ei tee tulevaste põlvede arvel kulutusi. Mõni aasta võib miinuses olla, aga keskpikas perioodis peab plussis olema.

Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis suuri muudatusi maksupoliitikas valitsus ei plaani?

Rahandusministeerium on nelja aasta eelarvestrateegiat koostades lähtunud sellest, et suuri maksupoliitilisi muudatusi ei tule, peale nende, mis juba seadustega planeeritud. See ei tähenda, et vajadusel muudatusi teha ei saaks.

Meie peamine eesmärk on, et laenukoormus langeks masueelse aja tasemeni. Teine maksupoliitiline eesmärk on suurendada tarbimise maksustamist ja vähendada tööjõumakse. Selles raamistikus võib muudatusi teha.

2015. aastal alaneb tulumaks protsendipunkti võrra, 20 protsendile. Mis saab töötuskindlustusmaksust?

Töötuskindlustusmaks on veel valitsuses otsustamata, aga rahandusministeeriumi prognoosi aluseks on muutumatu maksumäär. Aga see ei ole suur maksupoliitiline otsus, vaid valitsuse poliitiline otsus.

Haigekassa ja «pensionikassa» kulud kasvavad umbes samas tempos eelarve tuludega. Kas see tähendab, et sotsiaalkindlustuse rahastamisel muutusi ei tule?

Stsenaariumid on väljatöötamisel, aga need ei ole otsustatud. Haigekassa on miinuses ja nelja aastaga kasvab miinus veelgi. Pikaajaline puudujääk ei ole kestlik ja muudatusi tuleb teha, kuid need otsused võtavad rohkem aega. Järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil kulub osa tõukefondide raha sotsiaalkindlustuse reformideks.

Mis reforme planeeritakse? Mis on saanud kutsehaiguse ja tööõnnetuse kindlustuse reformist?

Väga suur hulk, 99 000 inimest saab puudetoetust. Nende tagasitoomiseks tööhõivesse tuleks teha rehabilitatsiooniplaan, nendega tegelda ja tuua nad tööturule tagasi. Hinnanguliselt kulub selleks uuel eelarveperioodil 100–200 miljonit eurot, mida osaliselt rahastatakse ka tõukefondidest.

Ühe puudega inimese tagasitoomine võtab aega neli-viis aastat. Selleks reformiks on tõukefondidest ette nähtud raha ja reformi ettepanek tuleb õige pea valitsuskabinetti. Reformi võiks rahastada kolme osalise – tööandjad, töövõtjad ja riik – vahel, nii nagu praegu aktiivseid tööturumeetmeid töötukassast.

Millal uus kord rakendub?

Ma ei spekuleeriks selle üle, see võib juhtuda 2015. või 2016. aastal.