/nginx/o/2013/04/12/1687478t1h58a9.jpg)
Ehkki hinnanguliselt tarbitakse enamus kodumajapidamiste energiakulust kortermajades, on suurim energiasääst seni saavutatud siiski eramutes, kirjutab energiasäästu projektijuht Teet Kerem Eesti Energia energiasäästu blogis.
Eramutes säästetakse rohkem energiat kui korterites
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tõsiasja, et Eesti eramud on korteritest energiasäästlikumad kinnitavad ka Eesti Energia e-teeninduses täidetud 10 000 energiaprofiili andmed – keskmise eramu küttekulu ruutmeetri kohta on 12,67 eurot, korteri puhul aga 16,53 eurot aastas,» kirjutab Kerem, kelle sõnul tuleneb nõnda suur erinevus eramute ja korterite energiakulude vahel sellest, et eramuomanikud on motiveeritumad energiasäästu investeerima.
«Põhiküsimus ongi selles, et kas vastutus on jagatud või mitte. Eramu puhul vastutab energiakulude tekkimise ja maksmise eest enamasti üks perekond, mistõttu tuntakse ka rohkem huvi kokkuhoiu võimalusi pakkuvate lahenduste vastu,» selgitas Kerem.
Ta lisas, et peamine erisus eramute ja korterite energiatarbe vahel tekib soojustusest ja küttekuludest. «Energiaprofiilidest selgub, et kodu seinad on soojustanud 55 protsenti eramutest ja 33 protsenti korteritest, katuse, pööningu ja keldikorruse on soojustanud 56 protsenti eramutest ja 34 protsenti korteritest. Akende vahetamise osas on seis võrdsem – profiilide andmeil on aknad vahetatud nii kolmel neljandikul eramutest kui ka korteritest,» tõi Kerem näiteid.
«Profiili täitnud kortermajade elanikest on 59 protsenti kaugküttel, mis on elektri-ja õlikütte kõrval üks kallemaid kütteliike,» tõdes ta ning jätkas: «Kaugkütte hind võib piirkonniti erineda mitmeid kordi ja olla isegi ligikaudu kolm korda kallim kui kütmine maa- või õhk-vesi soojuspumbaga.»
Eramutes on tema sõnul levinumaks kütteliigiks erinevad ahikütte lahendused, kuid viimaste aastate jooksul on oluliselt kasvanud ka soojuspumpade kasutamine.
Keskmine temperatuur 21 kraadi
Energiaprofiilidest ilmneb ka, et keskmine toatemperatuur nii eramutes kui ka korterites on ligi 21 kraadi, mida loetakse optimaalseks sisetemperatuuriks. «Samas vastas 15 protsenti profiili täitnutest, et nende kodus on keskmine toatemperatuur 23 kraadi ja rohkem,» märkis Kerem, kelle sõnul on toatemperatuuri reguleerimine oluline energiakulude kokkuhoiu võimalus, sest isegi ühe kraadi võrra toatemperatuuri alandamine tähendab ligi viieprotsendilist küttekulu alanemist.
«Suurem osa Eesti korterelamutest on endiselt ruutmeetri-põhisel küttekulu arvestusel, mistõttu pole korterites võimalik individuaalse küttekulusid juhtida. Ehkki suurima KredExi rekonstrueerimistoetuse määra üheks eelduseks kütteregulaatorite ja -kulujaoturite paigaldamine, on need lahendused paigaldatud vähestesse kaugküttega kortermajadesse. Ometi on need soojustuse kõrval üks tulemuslikemaid viise küttekulude juhtimiseks,» sõnas Kerem.
Eesti Ehitusregistri statistika näitab, et ligi 70 protsenti juba ehitatud eramutest ja 94 protsenti kortermajadest kannab D või sellest madalamat energiaklassi.
Eesti Energia e-teeninduses on oma energiaprofiilid täitnud 5000 eramuomanikku ja 4500 korteriomanikku.