Kui rivaalitsevad pangandusriigid Küprosel takerdunud Vene raha endale meelitama tormasid, torkas nende seast silma üks nimi. Läti.
Läti lootused ja Vene raha needus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu kinnitavad Vene kliente teenindavad Küprose advokaadid, võtsid Läti pangad nendega ühendust paari tunni jooksul pärast saareriigi abipaketi väljakuulutamist.
Läti võimud üritavad meeleheitlikult kummutada jutte Küprose raha sissevoolust. Eriti nüüd, kus sihikul on 18. euroala liikme staatus – mõnede ühisrahamaade kahtlustavate pilkude kiuste.
«Praegu me Küprose raha tormamist Lätisse ei tähelda. Seda riiki jälgitakse ning meie selle raha nimel konkureerima ei hakka,» ütles Financial Timesile Läti peaminister Valdis Dombrovskis.
Kummatigi on Küprose rahavood juba otsapidi Läti pankades.
Läti ei sarnane Küprosele selles mõttes, et neil pole suurt finantssektorit ega rasket riigivõlakoormat. Rahandus on pärast 2008. aasta rahvusvahelist päästepaketti korda tehtud.
Küprost meenutab Läti aga oma janu poolest Vene pangahoiuste järele.
Mittekodanike hoiused olid veebruari lõpu seisuga 12,7 miljardi latisest kogusummast (18 miljardit eurot) 49 protsenti – üks ELi kõrgemaid tasemeid. Ligikaudu 80-90 protsenti mittekodanike pangahoiustest tuli IMFi andmetel endisest Nõukogude Liidust. Ja nende kasv on olnud kiire: 2012. aastal kasvasid mittekodanike hoiused 17 protsenti.
«Hiljutine kiirenemine on usutavasti tulnud peamiselt SRÜ hoiustajate arvelt, kes on paigutanud oma raha ümber euroala riikidest, mille pangad on raskes seisus. Peamiselt Küproselt,» ütles IMF käesoleva aasta alguses.
Lätist läbivoolava endise Nõukogude liidu raha rohkus on pälvinud korruptsiooni vastu võitlejate tähelepanu. Väidetakse, et Läti pangad olid kaasatud kelmusse, mille paljastas hukkunud Vene advokaat Sergei Magnitski. Samuti Kõrgõzstani jutumisse.
«Läti on mõnda aga priiküüti saanud,» ütleb Londonis baseeruva korruptsioonivastase rühmituse Global Witnessi analüütik Tom Mayne. «Läti näib olevat väga õnnelik võimaluse üle võtta vastu raha endisest Nõukogude Liidust, paikadest kus on kõrge rahapesu risk. Küprose kontekstis peaks see häirekellad helisema panema.»
Läti võimud väidavad, et on viimastel aastatel rahapesuvastaseid reegleid karmistanud, pangandusregulaatorid olevat aga kehtestanud rangemad kapitali- ja likviidsusnõuded pankadele, kus on kõrged mittekodanikest hoiustajate määrad.
Küsimus on tundlik. Mitte üksnes Küprose päästepaketi tõttu, vaid ka seepärast, et Läti on esitanud avalduse liitumaks jaanuaris euroga. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank peaksid andma oma hinnangu Läti jätkusuutlikkusele juunis, kuid mõned euroala liikmed on rahutud.
Suurimat vastuseisu kardetakse Prantsusmaalt – ka seetõttu, et Läti on olnud agar karmide kasinusmetmete toetaja. Veel aprilli jooksul suundub Dombrovskis Pariisi, kohtumaks Prantsuse presidendi ja peaministriga ning katsumaks euroga liitumisele toetust tagada.
Põhimõtteliselt on Pariis Läti liitumisega nõus, ütleb üks Prantsuse ametnik. «Prantsusmaa meelest on Läti püüdlused euroalasse astuda absuluutselt legitiimsed,» ütles ta. Kuid lisas, et küsimus on ajastuses: Prantsusmaa ei pruugi toetada Läti liitumist euroga jaanuaris.
Dombrovskis on optimist. «Me oleme võimelised tõestama oma makromajandusliku olukorra jätkusuutlikkust ning oleme valmis arutama mistahes mureküsimusi,» ütleb ta. Peaministril seisab ees selgitamine skeptilisele Läti rahvale, miks peaks riik liituma klubiga, mis kohtleb väikeliikmeid nii nagu äsja Küprost.
«Jah, see vajab täiendavat selgitustööd küll,» tõdeb Dombrovskis. «Aga me arvame ikkagi, et euro on Läti jaoks hea.»
Copyright The Financial Times Limited 2013