/nginx/o/2011/11/21/844420t1h3919.jpg)
Kõigis kolmes Balti riigis on leibkonnad endiselt varakogumise režiimil, kuid näha on märke laenamise taastumisest, näitab SEB Balti leibkondade majandusanalüüs.
SEB: Balti perede rahaline olukord on paranenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigis kolmes Balti riigis suurenes 2012. aastal tööhõive ja vähenes tööpuudus. Tööpuuduse vähenemise poolest oli Eesti kolme Balti riigi seas esirinnas. Eelmise aasta neljandas kvartalis vähenes tööpuuduse tase (tööotsijate hulk) Eestis 2,1 protsendipunkti ehk 9,3 protsendini. Lätis vähenes tööpuudus 2012. aasta viimases kvartalis 1,2 protsendipunkti ehk 13,8 protsendini ning Leedus oli samal ajal tööpuuduse tase 2011. aasta sama perioodiga võrreldes 0,7 protsenti madalam, ulatudes 13 protsendini.
«Tööpuuduse taseme vähenemise taga on nii töökohtade loomine kui ka väljaränne. Eeldatavasti töökohtade loomine jätkub, kuigi aeglasemas tempos, ning tööpuudus võib väheneda umbes samas tempos kui tööhõive suureneb,» ütles SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis.
SEB Balti leibkondade analüütikute kohaselt eeldatakse 2013. aastal kõigis kolmes Balti riigis palgatõusu kiirenemist. Palgatõusu mõjutavad igakuise miinimumpalga muutused. 2013. aasta jaanuaris tõusis igakuine miinimumpalk Leedus umbes 290 euroni ja Eestis 320 euroni. Lätis on miinimumpalk püsinud muutumatuna umbes 285 euro tasemel, kuid eeldatavasti tõuseb järgmisel aastal 320 euroni.