/nginx/o/2010/01/05/292144t1h0ce2.jpg)
Riigikogus läbis esimese lugemise seaduseelnõu, millega pikendatakse helisalvestiste õiguste kaitset 70 aastani, põhjendusega, et see annab sedasi parema ja õiglasema kaitse varases nooruses alustavatele esitajatele.
Autoriõiguste pikendamise eelnõu läbis esimese lugemise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muudatus mõjutab nii põhiesitajaid, kes saavad oma esituse eest autoritasu, kui ka nö kõrvalesitajaid ehk stuudiomuusikuid, kes on oma ainuõigustest loobunud või selle ühekordse tasu eest üle andnud.
Esitajate sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks plaadifirmade ärilise tegevuse kontekstis hõlmavad direktiivi muudatused ka teatavaid täiendavaid meetmeid.
Näiteks lisatakse esitajate ja fonogrammitootjate vahel sõlmitavatesse lepingutesse klausel, mis võimaldab esitajatel leping üles öelda ning edaspidi ise esitluse üle otsustada, kui fonogrammitootja ei soovi pärast esialgset 50-aastast kaitsetähtaega enam esitust avaldada.
Samas pikeneb kaitse 20 aasta võrra vaid nende esituste ja helisalvestiste puhul, mille esmane 50-aastane kaitsetähtaeg ei ole eelnõu aluseks olevas tähtaegade direktiivis sätestatud kuupäeva seisuga lõppenud.
Europarlament võttis 27. septembril 2011 vastu direktiivi, mille eesmärk on parandada esitajate sotsiaalset olukorda. Üha rohkem esitajaid alustab oma karjääri väga noorelt, mistõttu ei kaitse praegu direktiiviga kehtestatud 50 aasta pikkune tähtaeg teoste esitusi kogu esitaja elu vältel ning esitaja sissetulek elu lõpu poole kahaneb.