/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2012/10/24/1388990t1h7e97.jpg)
Sihtasutuse VEB Fond likvideerija Rein Järvelill ütles E24-le, et nõuete müük kukkus läbi ja sihtasutus likvideeritakse varatuna.
VEB fondi nõuete müük kukkus läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühtegi pakkumist nõuete ostuks pole laekunud, müük on ebaõnnestunud,» ütles Järvelill.
Järvelill märkis, et ta on ka varem seda öelnud, et sihtasutuse nõuded Venemaa Välismajanduspanga vastu on väärtusetud.
Järvelill märkis, et müügis olnud nõue koosnes erinevates valuutades olnud summadest, kuid koguväärtus on hinnanguliselt 240 miljonit krooni (15 miljonit eurot).
«Kuna nüüd on selge, et VEB Fondil vara ei ole, siis likvideerimisprotsess läheb edasi nii nagu seadus ette näeb,» märkis Järvelill. «Lähikuudel esitame dokumendid ja loodetavasti sihtasutus kustutakse registrist.»
Riigikogus hiljuti vastu võetud seaduse järgi pidi VEB Fondi likvideerimisel saadud vara minema fondi sertifikaadiomanikele hüvitiseks. Viimased on korduvalt nõudnud kohtus, et Eesti riik hüvitaks sertifikaadid, mis tõestavad raha külmutamist Venemaa Välismajanduspangas.
VEB Fondiga on seotud ka Eesti Panga skandaalne kiri aastast 1995, millega anti Vene Välismajanduspangale ekslikud andmed nõuete omanike kohta. Sellega tekkis Vene ettevõttel TSL International õigus saada kümneid miljoneid dollareid. TSL omandas hiljem valitsuse ja Eesti Panga nõuded ning sai nende eest Välismajanduspangas sularaha ja võlakirju.
Eesti Panga praegune president Ardo Hansson vabandas oma eelkäija Vahur Krafti allkirjaga kirja saatmise pärast.
VEB Fondi sertifikaadiomanikud kavandavad praegu kohtuasja Eesti riigi vastu Euroopa Inimõiguste kohtus.