Maasse kadunud elektri eest esitati 500-eurone arve pensionärile

Foto: SCANPIX

«Eesti Energia nõuab minult elektri eest, mida ma tarbinud ei ole, 500 eurot, mis on rohkem kui minu mitme kuu pension,» kurdab töövõimetu naine.

Liidia Doilova lugu sai alguse eelmise aasta lõpul, kui naise Harjumaal Türisalus asuva suvila garaažist ajast ja arust voolumõõtja maha võeti ja uus riistapuu krundi aia taha paigutati, kirjutab Pealinn. Detsembrikuu arvel aga seisis  475 eurot ehk 365 eurot talvel tavapäraselt saja euro kanti jäävast summast rohkem.

«Minu majapidamises pole nii palju elektririistugi, et võiksin nii palju tarbida,» hüüatas 63-aastane Liidia. «Televiisor, arvuti, veekann, triikraud – ei mingit elektrikütet, isegi elektripliiti ei ole.»

Viga on maakaablis

Eesti Energia ei tahtnud mingist arusaamatusest kuuldagi ning  nõuab, et maksta tuleb arvesti näidu järgi. Doilova maksis 110 eurot ära ja hakkas uurima, milles on viga. Kohale kutsutud elektrik tegi suhteliselt kähku kindlaks, et majja jõudva elektri pinge pole õige ja viga on maakaablis elektrikilbist majja.

«Ühesõnaga, sadade eurode eest elektrit läks maasse,» tõdes Doilova. «Eesti Energia vastutab elektrivõrgu eest kuni voolumõõtjani. Kui voolumõõtja oli garaažis, oli see maakaabel nende oma ja siis ei huvitanud Eesti Energias kedagi, kas see elekter läheb maasse või õhku. Nüüd, kui voolumõõtja on aia taga, on see kaabel minu oma ja vaadaku ma ise, kuidas hakkama saan.»

Kaablijupp voolumõõtjast majani saigi välja vahetatud ning see kajastus kohe ka jaanuari arvel – 145 eurot. «Arvestades elektrihinna tõusu on see jaanuari kohta mul siin normaalne number. See peaks ju tõestama, et ma ei tarbinud detsembris seda üüratut kogust elektrit, ja miks ma peaksin siis selle eest maksma,» ütles paarisajaeurost töövõimetuspensioni saav Doilova, kellelt Eesti Energia nõuab 14. aprilliks 538 euro suuruse võla tasumist.

«Ostsin maja kümne aasta eest, kust mina pidin teadma, milline see kaabel seal maa sees on või millal ta untsu läks? See elektrik, kes mul siin pinget mõõtis ja vea avastas, ütles, et see on uue voolumõõtja paigaldanud meeste tegemata töö. Kui nad oleks majja tuleva voolu pinget mõõtnud, oleksid kohe veale jälile saanud,» rääkis naine.

Samas pole välistatud, et voolumõõtja paigaldajad küll mõõtsid pinget, kuid pidasid seda «normaalseks», sest teadsid, milline olukord sealkandis üldiselt valitseb. «Meie alajaamas on veel veneaegsed lülitid, mis ei pea mingile pingele vastu. Kui keegi saeb puid või keevitab, siis on kõik majad pimedad. Tulgu komisjon ja kontrolligu alajaama pinget, et teha kindlaks, millist kvaliteeti nad üldse pakuvad,» ütles Doilova.

Doilovat ähvardati elektri väljalülitamisega. «Esiteks sain kirja, kus ähvardati elekter ära võtta 9. aprillil. 2. aprillil aga sain tekstisõnumi, et kui ma kohe võlga ära ei maksa, siis võetakse elekter ära 4. aprillil,» näitas Doilova SMSi. «Üks elektrik ütles, et minuga on isegi kannatlik oldud, sest ta teab juhtumeid, kus inimeselt on elekter ära võetud 60-70 euro suuruse võlgnevuse puhul.»

Kui elekter aga juba on ära võetud, siis selle tagasilülitamise eest kasseerib Eesti Energia sisse 160 eurot. Elektri väljalülitamisest Doilova siiski pääses. «Mul soovitati leping ümber vormistada kellegi teise nimele, kes samuti seda elektrit tarbib. Minul selline võimalus oli ning seda ma ka kasutasin. Julgen seda ka teistele soovitada. Võlast see ei vabasta, kuid elekter jääb alles,» lausus Doilova.

4. aprillil saadetud meilis teatab Eesti Energia, et kui 14. aprilliks «ei ole võlgnevus tasutud või Eesti Energiaga kokku lepitud võla edasine menetlus, oleme sunnitud oma varaliste õiguste kaitseks esitama Teie vastu nõude kohtusse või andma Teie võlgnevuse menetlemiseks inkassofirmale. Ühtlasi teatame, et võla mittetasumise korral esitame Teie andmed AS Krediidiinfo maksehäireregistrile. Märge Teie võlgnevuse kohta on näha kõigile soovijatele kolm aastat pärast võlgnevuse lõplikku likvideerimist».