/nginx/o/2013/04/09/1680328t1h4eb9.jpg)
Portugal seisab silmitsi edasiste abimaksete viibimisega. Pärast seda, kui konstitutsioonikohus hülgas paremtsentristliku valitsuse olulised kärpemeetmed, on küsimärgi all ka abilaenude tagasimaksete tähtaja pikendamise otsus.
Portugali abirahad pandi ootele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedene kohtuotsus tähendab seda, et Lissabon et saa oma 78 miljardi eurose abipaketi järgmist 2 miljardi eurost osamakset kätte enne, kui suudab veenda rahvusvahelisi kreeditore, et uued suured kärped tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkulutustes kompenseerivad hüljatud meetmed.
Viibima võib hakata ka otsus pikendada Portugali abilaenu tagasimaksete tähtaegu 7 aasta võrra, nagu on kaalutud.
ELi rahandusministrid kogunevad reedel Dublinisse, et asja arutada.
Portugali peaministri Pedro Passos Coelho sõnutsi oleks positiivne otsus eluliselt vajalik – et riik võiks päästeprogrammist plaanipäraselt väljuda ja rahvusvahelistele laenuturgudele tagasi pääseda.
Kahe kõrge ELi ametniku sõnutsi võidakse Portugali ajapikendus «tingimuslikult» heaks kiita, kuid lõpliku otsuse teeb troika (IMF, EKP ja Euroopa Komisjon).
Mõned ametnikud viitasid aga sellele, et osad euroala riigid – nende hulgas Saksamaa ja Soome – on hakanud 7-aastase pikenduse peale tõrkuma.
Portugali konstitutsioonikohus kärpis oma otsusega kasinusmeetmeid 1,3 miljardi euro võrra, mis teeb 0,8 protsenti riigi SKTst.
Otsus ähvardab paisata rööbastelt Portugali päästeprogrammi ning sellega seotud eelarvepuudujäägi kärpimise graafiku.
BNP Paribase analüütiku Ricardo Santose sõnutsi võib vallandunud «ebakindlus lükata kaugemasse tulevikku Portugali tagasimaksete pikenduse kokkuleppe ning kauaoodatud 10-aastaste riigivõlakirjade emissiooni».
See omakorda võib raskendada tagasipöördumist võlaturgudele ning tõsta päevakorda uue abikaketi teema – veel enne aastat 2014.
«Kohtuotsuse valguses on valitsuse jalgealune oluliselt nõrgenenud. Tulla võivad varajased valimised, välistatud ei ole vajadus paluda abipaketti nr 2,» ütles Santos.
Copyright The Financial Times Limited 2013