/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2013/04/08/1679378t1h55b0.jpg)
Enamikul tarbijatest tuleb enda hinnangul ette olukordi, kus kodumaise ning importtoidukauba eristamine ei ole sugugi lihtne.
Poes on vahel raske importkaupa kodumaisest eristada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Import- ja kodumaist päritolu toidu eristamist peavad enda jaoks keeruliseks sagedamini vanemaealised, madalama haridustasemega tarbijad ning Lõuna-Eesti piirkonna elanikud, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud TNS Emori tehtud uuringust «Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2012».
Enamikel tarbijatel tuleb enda hinnangul ette olukordi, kus kodumaise ja importkauba eristamine on keeruline. Ühe suurima põhjusena nimetatakse pakendil oleva info esitamist liiga väikeses kirjas, mis on probleemiks üle 50-aastaste seas. «Ka ei selgu pakendil olevast infost sageli tootja ning kasutatud tooraine päritolumaa – seda tõid keskmisest enam esile kõrgharidusega vastanud, kes niisugust infot enam tähtsustavad,» rääkis Emori uuringuekspert Aivar Voog.
Paljudel juhtudel ostab inimene ka enda arvates kodumaise päritoluga toiduaineid, aga tegelikult on see importkaup. Näiteks oli mullu makaronitoodete kategoorias võimatu, et inimesed nõnda palju kodumaist kaupa tarbisid, kui ise väitsid. Kodumaise kauba osatähtsus sortimendis on kõigest kolm protsenti. Ka toiduõli puhul ollakse eksiarvamusel, et tarbitakse kodumaist, kuna 93 protsenti sortimendis müüdavast toiduõlist on importkaup.
Värske sealiha ja veiseliha puhul on näha, et inimesed eelistavad kodumaist ka siis, kui see toode on 20-35 protsenti kallima hinnaga kui importkaup. Kodumaist päritolu toidukaupade eelistamine püsib jätkuvalt kõrgeim kartuli ning erinevate piima- ja lihatoodete puhul (nt värske liha puhul 85 protsenti). Kodumaiste kaupade tähtsus on vastajate ostudes väiksem ka kommide, šokolaadi ning puuviljade ja marjade puhul.
Usaldus Eesti toidukaupade vastu püsib kõrge. Enam kui kolmveerand tarbijaist usaldab kõiki Eesti toidukaupu. Muude riikide toidukaupadest tekitavad kohalikus tarbijas enam usaldust Põhjamaade toidukaubad. Kõige skeptilisemalt suhtutakse USAsse.