/nginx/o/2011/02/11/514513t1h5b1b.jpg)
Alates aastast 2008 on nõudlus 100 dollari rahatähtede järele hüppeliselt kasvanud – peamiselt seetõttu, et närvilised eurooplased neid endale madratsi alla topivad.
Närvilised eurooplased varuvad dollareid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase viie aastaga on ringluses olevate dollarite kogus kasvanud 42 protsenti. USA keskpanga Föderaalreservi kõrge ametniku sõnutsi on selle peamiseks põhjuseks Euroopast lähtuv nõudlus.
«Pärast seda, kui Euroopa kriis 2010. aasta kevadel süvenes, kasvasid inimeste dollarivarud järsult,» ütles oma aastaaruandes San Francisco FEDi president John Williams.
«Ja trend jätkub üha. Poliitilised pööristuuled ja ebakindlus tuleviku pärast on tekitanud olukorra, kus eurooplased oma eurosid palavikuliselt dollariteks vahetavad.»
Hüppeliselt kasvav nõudlus füüsiliste USA dollarite järele annab mõista, et maailm on mures oma pankade ja euro tuleviku pärast – USA inflatsiooni ja maksekatkestusi aga miskipärast ei kardeta.
Samal ajal on USA eelarvepuudujäägid väga suured ning analüütikud hoiatavad võlakriisi eest – ning maksekatkestuse või hinnatõusu kontekstis pole miski nii haavatav kui paberraha, mille pealt ei saa mingeid intresse.
Kõige jõulisem nõudlus dollarite järele valitseb Argentinas ja endises Nõukogude Liidus.
Uuenenud huvi taga dollari vastu võivad olla hiljutised pangahoiuste pügamised Küprosel, kus paljud venelased kontosid omavad.
Nõudlus dollarite järele kasvas praktiliselt päevapäealt pärast Lehman Brothersi kokkukukkumist aastal 2008.
Sellele sündmusele eelnenud viie aasta jooksul kasvas ringluses olevate USA dollarite arv keskmiselt 3,8 protsenti aastas. Järgnenud aastate keskmine on 7,5 protsenti.
«Kuue kuuga pärast Lehmani krahhi kasvasid 100 dollariliste [füüsilised] hoiused 58 miljardi dollari jagu – 10-protsendiline hüpe,» märkis Williams.
Washingtoni FEDi rehkenduste järgi on välismaal hoitavate dollarite osakaal kasvanud 56 protsendi pealt ligi 66 protsendi tasemele.
Kuna pangad maksavad viimasel ajal intresse üsna kasinalt, pole sularaha kodus hoidmine nii kahjulik kui varem.
Samas tähendab dollarinõudlus seda, et sisuliselt annab maailm USA kodanikele tohutus koguses intressivaba laenu.
Kokku on dollareid sularahas 1,175 triljoni dollari jagu, finantseerides ca 10 protsenti USA riigivõlast ja säästes tänaste määrade järgi intressidelt umbes 29 miljardit dollarit aastas. Kui kaks kolmandikku sellest rahast paikneb välismaal, siis võrdub see 19 miljardi dollarilise kingitusega USA-le aastas – ülejäänud maailma poolt. Summa võrdub laias laastus Küprose sisemajanduse kogutoodanguga.
Copyright The Financial Times Limited 2013