Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Märtsi miinuskraadid said mesilastele saatuslikuks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Kuigi kalendri järgi on juba kevad, on tarud ikka veel lume all.
Kuigi kalendri järgi on juba kevad, on tarud ikka veel lume all. Foto: Elmo Riig / Sakala

Saaremaa suuremate meetootjate andmetel talvitusid mesilased sel aastal mullusest märgatavalt kehvemini, vähemalt ühel mesinikul hävis kogunisti kaks kolmandikku mesilasperedest.

Saaremaa meetootjate ühingu juht Aimar Lauge rääkis, et talve endaga tulid mesilased päris hästi toime, kuid hukatuslikuks said märtsi püsivad miinuskraadid, kirjutab Saarte Hääl. Et mesilaste puhastuslend lükkus külma tõttu aprillikuusse, jõudis levima hakata kõhulahtisus, mille tulemusel mesilaspered oluliselt nõrgenesid või sootuks hukkusid.

Lauge ütles, et viimati jäid mesilased aprillikuuni tarudesse 2003. aastal, mis kujunes mesinikele üsna masendavaks aastaks. «Siis oli veel ka see probleem, et tarudes oli palju lehemett, mis põhjustab tavalisest rohkem seedejääke,» rääkis Lauge, kes toona jäi ilma 80 protsendist mesilasperedest.

Üle-eestilise jooksva statistika kohaselt on Eestis hetkeseisuga hukkunud 18 protsenti mesilasperedest. Et paljud mesinikud pole oma tarude juurde veel jõudnud ja mesilasperede väljaminek mingil määral jätkub, siis selguvad lõplikud kahjud mai keskpaigas.

Lauge sõnul on ka terved pered sel aastal nõrgemad kui tavaliselt, mistõttu võib meesaak tänavu väiksemaks osutuda. Samas on elu näidanud, et kui mesilased talvituvad halvasti, siis tuleb justkui selle korvamiseks väga hea meeaasta. Näiteks eelmisel aastal oli väga hea talvitumine, aga halb meeaasta, möönis Aimar Lauge.

Tagasi üles