/nginx/o/2013/04/08/1678464t1heb09.jpg)
2012. aastal toimus 4148 tööõnnetust, nendest 3324 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 810 juhul raske kehavigastuse ning 14 tööõnnetust lõppesid surmaga.
Tööõnnetuste arv kasvas aastaga 11 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul mõjutas õnnetuste hulka töötajate arvu kasv kui ka suurenenud tööintensiivsus. Reisberg lisab, et kui raskete tööõnnetuste arv on jäänud samaks aga kasvanud kergete õnnetuste arv ligi 14 protsenti. «Kuna tööõnnetuste kasv on tingitud põhiliselt kergete õnnetuste kasvust, see võib tuleneda asjaolust, et kergetest tööõnnetustest teatatakse paremini ja neid varjatakse vähem,» arvas Reisberg.
Tööõnnetusi juhtus enim Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. 100 000 töötaja kohta registreeritakse enim tööõnnetusi Lääne-Virumaal. Reisbergi sõnul on Lääne-Virumaal õnnetustest teatamine heal tasemel, samuti asuvad Lääne-Virumaal suured tööstused, nagu toiduainete- ja puidutööstus, kus paraku juhtub rohkem õnnetusi.
Tegevusalade lõikes registreeriti eelmine aasta enim tööõnnetusi avaliku halduse ja riigikaitse sektoris. 100 000 töötaja kohta arvestatuna toimus enim tööõnnetusi aga töötleva tööstuse harudes: puidutööstuses 1817, toiduainetööstuses 1758 ning mööblitööstuses 1157.
Reisbergi sõnul põhjustab enim tööõnnetusi kontrolli kaotamine masinate, transpordivahendite või loomade üle. «Järgnevad õnnetused, mis on seotud libisemise, komistamise või kukkumisega. Need on lihtsad õnnetusjuhtumid, mis ei ole isegi otseselt seotud töö tegemisega, aga moodustavad kokku 24 protsenti õnnetustest. Lisaks saaks neid oluliselt vähendada, kui pöörata suuremat tähelepanu liikumisteede korrashoiule,» märkis Reisberg.
Statistikaameti andmetel juhtub tööõnnetusi 2,6 korda rohkem kui neid tegelikult registreeritakse, ehitussektoris on registreerimata tööõnnetusi viis korda rohkem.
14 surmaga lõppenud õnnetusest neli toimus veonduses ning kolm ehituses. Põllumajanduses, metallitööstuses ning avaliku halduse ja riigikaitse sektoris leidis aset kaks surmajuhtumit ning üks juhtum mäetööstuse tegevusalas.
Eestlastega juhtus väljaspool Eestit 174 tööõnnetust, millest kaks lõppes surmaga.