Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Kuidas saada korralikku murukatust?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Murukatused on populaarsed põhjamaades, eriti Islandil ja Fääri saartel. Kuid ka Eestis võib murukatuseid rajada, arvestades seejuures meie kliima eripärasid.
Murukatused on populaarsed põhjamaades, eriti Islandil ja Fääri saartel. Kuid ka Eestis võib murukatuseid rajada, arvestades seejuures meie kliima eripärasid. Foto: Corbis/Scanpix

Murukatus tähendab tava-arusaama järgi seda, et katusel kasvab muru. Tegelikult aga päris muru kui niisugune katusel üldjuhul ei kasvagi – muru asemel on tegemist hoopis vähenõudlike taimeliikidega. Katusel taimestiku kasvamine erineb taimede maas kasvamisest, seepärast seab see nii katusele endale kui ka seal kasvavale taimestikule karmimad nõuded.

Murukatused jaotatakse üldjoontes kahte rühma – ekstensiivsed katused, mis ei vaja hoolt ning intensiivsed katused, mis vajavad hoolitsemist ja kastmist.

Murukatuse üldine olukord sarnaneb looduses mägedes valitsevaga – kuum, kuiv ja kivine. Kuigi katus on maapinnast vaid mõned meetrid kõrgemal, on seal tegemist hoopis teistsuguse kliimaga kui maapinnal.

Murukatuseid saab rajada nii lame- kui ka viilkatustele. Lamekatusele murukatuse ehitamine on lihtsam, kuid ka viilkatusele ehitamine tasub vaeva. See on ka maapinnalt kenasti nähtav ning annab hoonele ja seda ümbritsevale lisaväärtust.

Ekstensiivne murukatus on katusetüüp, kus pinnas ja taimestik katusele on valitud selline, et see ei vaja enam täiendavat hoolitsust. Ekstensiivsel murukatusel saavad kasvada vaid vähenõudlikud taimed. Sobivad näiteks kukeharjalised ja teised taimeliigid, mis suudavad karmides kliimatingimustes ellu jääda. Seetõttu ei ole murukatus enamasti roheline muru, mida tihtipeale ette kujutatakse, vaid pigem kollakate-punakate-rohekate värvide segu.

Intensiivne murukatus vajab aga hoolitsust. Olenevalt taimedest on vaja vähemalt kastmist, teinekord aga ka taimede vahetamist ja ümberistutamist. Nagu tavaliseski aias.

Kuna intensiivsel murukatusel reguleeritakse niiskust vajaduse järgi, on sellel katusel võimalik kasvatada kõikvõimalikke taimeliike ning valik ei ole piiratud ainult vähenõudlike taimedega. Seetõttu võib intensiivne murukatus välja näha nagu õitsev aed ning üldse mitte enam katust meenutadagi.

Murukatuse rajamine

Murukatuse rajamine algab juba projekteerimisfaasis. Arvesse tuleb võtta murukatuse palju suuremat koormust võrreldes tavalise katusega. Samuti ka seda, et kasutatav hüdroisolatsiooon oleks vettpidav ja kvaliteetne, sest kogu konstruktsioon saab suurema koormuse ning on raskemates tingimustes kui tavalise katuse puhul.

Ka varem valmis ehitatud hoonele on võimalik rajada murukatus, seda küll ainult ekstensiivsena, sest ekstensiivsel murukatusel kasutatakse õhemat pinnasekihti. See tähendab väiksemat koormust katusele.

Kui suurt koormust on katusele võimalik täpselt rakendada, tuleb iga konkreetse hoone puhul välja arvutada ning seejärel valida, kui paks pinnasekiht rajada ning mis sorti taimed sobiksid.

Vastavalt sellele, millist murukatust soovitakse rajada, tuleb vajaminev koormus uue hoone ehitamisel sisse arvestada. Kõige kergemate murukatuste kaal algab 50 kg/m2, raskemate kaal võib küündida kuni 400–500 kg/m2 kohta. Sellele tuleb lisaks arvestada veel talvist lisakoormust lume näol.

Murukatuse ehitamise võib laias laastus jagada kolme faasi. Esmalt projekteerimine, siis konstruktsiooni ja veekindla katuse ehitamine ning seejärel haljastuse, pinnase ja drenaaži rajamine. Seejuures tuleb arvestada, et kõiki neid töid teevad erinevad spetsialiseerunud firmad: projekteerimisfirma projekteerib, katusefirma ehitab katusekonstruktsiooni ning haljastusfirma ehitab drenaaži, paigaldab pinnase ja haljastuse.

Kuna Eestis kestab soojaperiood suhteliselt lühikest aega, tuleb taimi hoolikalt valida, et saavutada võimalikult pikk «rohelise katuse» periood. Vastasel korral on nii, et taimestik ärkab alles juunis ning septembris on juba kõik kärbunud ja enamiku aega on katus nähtava taimestikuta. Seetõttu tuleb kasutada erinevaid taimeliike ning neid omavahel kombineerida, et pikendada katuse «rohelist» aega. Oskusliku taimestiku valiku korral on peaaegu kogu lumevabal perioodil katus kaetud kena ja silmarõõmustava taimestikuga.

Murukatuse omadused

Murukatus loob esmajoones inimese jaoks teistsuguse esteetilise elamuse. Kuid see ei ole ainus põhjus, miks rajada murukatus – esmapilgul varjatud, kuid olulised murukatuse omadused ei paista lihtsalt välja.

Murukatus loob hoonesse stabiilsema kliima. Talvel täidab pinnas ja taimestik osaliselt täiendava soojustuse osa ning suvel hoiab katuse ning seega ka kogu hoone päikese käes üle kuumenemast. Kuna murukatuse pinnas ning drenaažisüsteem hoiab endas märkimisväärse koguse vett, siis väheneb koormus maja ja tänava vihmaveedrenaažile: tugeva vihma korral ei jookse murukatuselt vett ojadena alla nagu tavaliselt katuselt. Katus imab vee endasse ning laseb selle hiljem tasapisi välja voolata, seejuures aurustub suurem osa atmosfääri tagasi. Selline lahendus aga alandab ümbritsevat temperatuuri – küllap kõik teavad, kuidas kuumal päeval majade seinad kuumust õhkavad. Kui linnas on murukatuseid suurel hulgal, on võimalik alandada ka linna üldist kõrgemat temperatuuri.

Eelised ei piirdu ainult kasuga inimesele – murukatus annab eluvõimaluse lugematule hulgale väikestele putukatele, liblikatele ning ka lindudele, tekitades linna täiendava ökosüsteemi ning eluaseme linnakeskkonnast juba ammu lahkunud liikidele.

Murukatuse ise ehitamine

Eestis ehitatakse kahjuks murukatuseid väga vähe. Kindlasti on üheks põhjuseks murukatuse kõrge hind, samas on võimalik väiksemale hoonele, näiteks aiamajale, varjualusele või puukuurile ehitada murukatus ise. Ehitamise käigus tuleb silmas pidada vaid paari olulist asja. Esiteks – sarikad ja seinad peavad olema piisavalt tugevad murukatuse koormuse jaoks. Teiseks tuleb katusele ehitada piirdeservad, et pinnas katuselt maha ei kukuks.

Samuti tuleb tagada veekindlus – murukatuse alla ei sobi näiteks plekk või eterniit. Kasutada tuleb lamekatuse kattematerjali.

Silmas tuleks pidada ka eesmärki saavutada katusel võimalikult niiske keskkond. Kasutada palju kive ja vähe mulda. Õige kasvupinnas ongi suuremalt jaolt kiviklibu, mitte muld ega kasvuturvas. Ning viimaks – leidke taimed, mis sellisel pinnasel kasvavad. Kasutada võib ka mättaid, sellisel juhul on  küll tegemist juba mätaskatusega. Kindlasti ärge tehke katuse ehitamise käigus kahju loodusele, minnes metsa suvalisi taimi välja kaevama. Pöörduge sobivate taimede saamiseks spetsiaalsete kaupluste ja haljastusfirmade poole.

Märksõnad

Tagasi üles