Teras on kortermaja renoveerimisel väärt materjal

Katuse renoveerimine aitab hoone eluiga pikendada. Lisaks sellele lisab see aga omajagu emotsionaalset väärtust – vana maja saab uue näo, seda on silmal ilus vaadata. Uue katuse saanud kortermajad toovad magalatesse uut sära. Foto: AS Toode

Viimastel aastatel on suur hulk kortermaju saanud kenama välimuse. Kuid kena fassaadi taga peitub ka energia kokkuhoid. Riigi abiga on vanad ja ebamõistlikult palju energiat kulutavad majad saanud palju moodsama ilme. Samas on Eestis veel väga suur hulk maju, mis vajavad tõsist tähelepanu ja renoveerimist. Kõrvuti fassaadi ja hoone otsaseinte soojustamisega tasub renoveerides ka katus korda teha.

Katuse erilehes on tähelepanu saanud nii kivi-, eterniit- kui ka murukatused. Nüüd on aeg vaadata teraskatuste poole. Just see kattematerjal on eriti sobiv korterelamute katuste renoveerimiseks, ütleb Erki Loigom aktsiaseltsist Toode.

«Soe õhk tõuseb üles ja soojustamata katuse kaudu tekkiv soojakadu on suurim,» ütleb ta. Et saada selge ülevaade, kui suurt tööd katus vajab, on mõistlik tellida energiaaudit. Selle abil saab hea pildi, millises seisus on katus ja kui suures ulatuses on vaja renoveerida. Energiaauditi tegemiseks kasutab teenusepakkuja hoone tehnilisi andmeid, sh ehitusprojekti, samuti tehakse kohapeal vaatlusi ja mõõdistusi. Arvestatakse energia kulu tegelikke andmeid.

Energiaaudit leiab probleemid

Renoveerimine on kallis ettevõtmine, seepärast peab juba energiaauditit tehes olema veendunud, et tööde teostajaks on professionaalsed ja kogemustega teenusepakkujad – odavaima pakkumisega saavutatud kokkuhoid võib lõpuks minna kalliks maksma.

«Energiaaudit on sisuliselt hoone soojustehniline bilanss, kus elementide kaupa vaadatakse energiavajadusi hoone kütteks, ventilatsiooniks ja sooja tarbevee valmistamiseks,» ütleb Loigom. Tema sõnul arvutatakse hoone soojuskaod eraldi seintele, lagedele, põrandatele, ustele ja akendele.

Kui energiaaudit tehtud, võib asuda konkreetsete tööde juurde.

Paljud korteriühistud on oma majale valinud teraskatuse. «Teraskatuse suur eelis on kerge kaal, kiire paigaldatavus ja palju erinevaid visuaalseid lahendusi,» ütleb Erki Loigom. Samuti peab ta oluliseks selle sobivust Eesti heitlikesse ilmaoludesse. Profileeritud teraskatus, olgu selleks kivimuster, laineline või valtsplekk, ei nõua tavaliselt erilisi ümberehitusi kandvas konstruktsioonis. Küll on aga Loigomi sõnul kasulik üle vaadata puitkonstruktsioonide kinnitused müüridele. «Need kipuvad olema kõige nõrgemad sõlmed nõukogude perioodil ehitatud hoonetel,» ütleb ta. Ka siin ei piisa korteriühistu juhatuse inimeste endi hinnangust, vaid igati mõistlik on tellida eksperthinnang. «Võib 99% väita, et tuules ja tormis lendu läinud katused on lennanud ära koos toolvärgiga, sõltumata milline katusekattematerjal on valitud.» Tema sõnul ei ole õnnetuse järel sugugi õige süüdistada äralennanud katuse korral ainult ehitajat, kes järgib etteantud projekti ja tihtipeale ei sisalda need vajalikke lisatugevdusi müürilattide ja muu puitkonstruktsiooni kinnitamise osas. «Siinkohal näeme vajadust, et seda hakkaksid nõudma peamised finantseerijad, pangad ja ka kindlustusettevõtted.»

Teraskatuse paigaldamine pole iseenesest kuigi keeruline ega eelda suuri mahukaid töid. Esmalt tuleb eemaldada vana katusekate ja see utiliseerida. Seejärel paigaldada uus aluskattekile ja roovitus ning teha vajalikud plekitööd. Tavaliselt tehakse katuse renoveerimise käigus ka katuse või katuslae soojustamine, tuulekastide uuendamine ning vihmaveesüsteemide vahetus. See muudab tehtud töö terviklikuks. «Profiilplekkidest sobivad kortermajale erinevad trapetsprofiilid, valtskatus või selle moodne analoog, kivimustriga plekk,» ütleb Loigom, kelle sõnul on värvivalikuid 25 ringis. Seega peaks iga ühistu leidma endale meelepärase.

Korralik tsink kaitseb rooste eest

Et katus rooste ei läheks, on see vaja katta tsingiga. «Eestis on alates 2013. aasta kevadest Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu poolt algatatud ja Eesti Standardikeskuse kinnitatud rahvusliku katuseehitusstandardiga ette nähtud kasutada tsinkpleki all tsingikihti mitte vähem kui 350 g/m2 kohta (värvkattega plekile on nõue värvi all mitte vähem kui 275 g/m2).» Kuid olulisem sellest numbrist on terase katmine ühtlaselt. Silmaga ei ole seda võimalik eristada, mistõttu võiks ostja tunda huvi pleki päritolu kohta. Müüja peab aga olema valmis tõestama, et plekk on tsingitud korralikult ja kvaliteetselt. «Katusetööstuses kasutataval rullil peab olema rullipass, mis tõendab toote päritolu ja tehnilisi andmeid. Rullipass on vajalik ka võimaliku praagijuhtumi korral, et leida üles teised samast partiist toodetud tooted ja võrrelda neid praagijuhtumiga,» räägib Loigom.

Eestis kasutatakse tavaliselt terast paksusega 0,50 millimeetrit. Samasugune teras on kasutusel näiteks Soomes. Kuna paksem teras on kallim, siis levib Eestis ka veidi õhem, 0,45-millimeetrise paksusega teras. Siiski ei tasu karta, et see kergemini roostetama hakkab. Nagu eelnevalt öeldud, siis on oluline tsingikihi paksus ja ühtlane jaotus. Küll tasuks ettevaatlikumalt suhtuda 0,40-millimeetrise paksusega terasesse, mida kasutatakse idapiiri taga. Selline paksus on standarditega ka keelatud.

Et tsingitud plekiga katus korras püsiks, tuleb seda hooldada. Soovituslik on seda iga viie aasta tagant värvida.

Veel üks nõuanne – tsinkpleki puhul on eripäraks ladustamistingimused. Tihedalt üksteise peale laotud lehed ei talu niiskust, mistõttu võib korrosioon ehk valge rooste tekkida kaks nädalat pärast ladustamist.

Vihmaveesüsteem uueks

Koos katusega uuendatakse ka vihmaveesüsteemid. Pealtnäha erinevad need peamiselt vaid kujult – on nii ümaraid kui ka kandilisi vihmaveesüsteeme. Kumba valida, sõltub tellija soovist, sest sisulist vahet kujul ei ole. On levinud küll linnalegende, et vesi voolab paremini ümaras rennis ja kandilisse renni koguneb rohkem sodi. Tegelikkuses see siiski nii pole. Samas hooldada tuleb nii ümaraid kui ka kandilisi vihmaveesüsteeme.

Välimusest olulisemaks tuleb pidada materjale ja nende omadusi. Loigomi sõnul saab lähtuda sellest, et mida paksem on materjal, seda vormipüsivamad on tooted. «Valdavalt toodetakse renne-torusid 0,50–0,60 mm paksusest tsingitud terasplekist,» ütleb ta. Õhemate materjalide puhul on oht, et lumekoormuse all hakkab see venima. Et seda vältida, tuleb rennikinnitid paigaldada tootja juhendite kohaselt. 0,50 mm materjalist rennile tuleks rennikonksud Loigomi sõnul paigaldada 80-sentimeetrise sammuga. 0,60 mm materjalile piisab näiteks meetrisest sammust. Torude puhul pole tema sõnul materjali paksus nii oluline. Küll aga võiks mõelda vandaalikindlusele. Seepärast soovitab Loigom esimese korruse ulatuses paigaldada torule kahe millimeetri paksusest terasest turvatorud.

Tähelepanu tuleb pöörata ka korrosioonikaitsele, seda nii seest kui ka väljast. Eriti oluline on see just seest, sest just seal liigub kõige rohkem vett.

Siinsed müüjad pakuvad nii vastupidava värv- kui ka PVC-kattega kaetud vihmaveesüsteeme, mille puhul on värvivalik samuti 25 ringis ehk sama lai kui katuste puhul. Tänu sellele saab hoolitseda, et katus ja vihmaveesüsteemid on ühte värvi ja seega silmale ilus vaadata.

Rõdud nägusaks

Koos katusega võiks üle vaadata ka rõdud. Siin on populaarseks rõdude uuendamise materjaliks profiilplekk. Loigomi sõnul kasutatakse rõdudele uue väljanägemise andmiseks peamiselt trapetsprofiile. Tema sõnul on see ka soodsaim lahendus rõdude renoveerimisel, olles seejuures ka kergelt hooldatav. Sellest võimalusest on kinni haaranud sajad ühistud, kes oma rõdud just sel moel värskendanud on.

Ka hoone otsaseinu saab terasega nägusamaks muuta. Tõsi, siin peab arvestama omavalitsuse reegleid – kus lubatakse fassaadidel trapetsprofiilidega lahendusi kasutada ja kus mitte. «Seepärast pakutaksegi mitmesuguseid siledaid tooteid, mis erinevad tunduvalt trapetsprofiilidega lahendusest,» ütleb Erki Loigom. Sellisteks toodeteks on eri kuju ja suurusega paneelid ja kassetid. «Selliseid fassaadilahendusi näeme tänapäevases linnaruumis ohtralt, peamiselt kasutatakse neid büroohoonetel.»