Kinnisvara: kolime katuse alla

Kuldar Kullasepp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasutatud korteris on sageli sees mööbel, mida müüja kaasa võtta ei soovi. Foto on illustratiivne.
Kasutatud korteris on sageli sees mööbel, mida müüja kaasa võtta ei soovi. Foto on illustratiivne. Foto: Uus Maa Kinnisvara

Võib julgelt öelda, et katusekorterid on trend, eriti noorte hulgas. Huvitava planeeringuga korterid on hinnas ja iga katusekorter on unikaalne – teist sellist ei leia. Need, keda tüüpilised kortermajade elamispinnad ei köida, piiluvad tihti katusekorterite poole.

Kinnisvarabüroo Uus Maa Tallinna kesklinna elamispindade konsultant Margit Sild teab öelda, et katusekorterite väljaehitamine sai hoogu juba enne kinnisvarabuumi. «Paljud korteriühistud nägid head võimalust pööningu võõrandamise arvelt maja korda saada,» ütleb Sild. Sagedasti pakuti katusekorruse omandamise tingimuseks majale vajalike tööde tegemist – näiteks katuse vahetamist või fassaadi renoveerimist. «Sageli on huvi katusekorrusele laieneda ka maja enda viimase korruse elanikel ja nii on tekkinud huvitavaid läbi kahe korruse ehitatud kortereid.»

Kas katusekorterit ostes on vaja millelegi eriliselt tähelepanu pöörata? Margit Sild ütleb, et üldiselt kehtivad samad soovitused mis teistegi elamispindade puhul. «Kui, siis ehk peaks suuremat tähelepanu pöörama soojustusele – et suvel liiga palav ja talvel liiga külm ei oleks,» ütleb ta.

Kuigi katusekorterid on üldiselt populaarsed, siis igat katusekorrust siiski korteriks välja ehitada ei saa. Samuti peab osa majade puhul arvestama miljööväärtuslikkusest tulenevate nõuetega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles