Haigus, mis tapab iga teise eurooplase

Euroopa Komisjoni teadus- ja innovatsioonivolinik Maire Geoghegan-Quinn Foto: Reuters / Scanpix

Mis põhjustab iga viienda surmamaailmas? Milline epideemia vaevab praegu kogu maailmas enam kui 350 miljonit inimest, tapab iga kahe minuti järel ühe eurooplase ning võtab julgelt 15% tervishoiuks ettenähtud rahast? Millise haiguse all kannatab tagasihoidlike hinnangute kohaselt juba peaaegu iga kümnes eestlane?, küsib Euroopa Komisjoni teadus- ja innovatsioonivolinik Máire Geoghegan-Quinn oma arvamusloos

Vastus on suhkurtõbi ehk diabeet. Tegemist on haigusega, mis ähvardab üha enam nii meie tervist kui ka tervishoiusüsteemi.

Viimaste andmete kohaselt on suhkurtõbi diagnoositud 33 miljonil eurooplasel. Veel umbes 6 miljonit inimest ei ole oma haigusest tõenäoliselt teadlikud. Järgmise 15 aasta jooksul kasvavad need arvud eeldatavasti kuni 30 protsenti.

Rahvusvahelise Diabeediföderatsiooni kogutud andmetel kuulis umbes 90 000 üle 20 aastast eestlast 2011. aastal arstilt, et neil on diabeet. Haigus ohustab tõenäoliselt veel 33 000 Eesti elanikku, kellele pole seni diagnoosi pandud.

Diabeedi tüsistuste, nagu südamehaiguste, insuldi, pimedaks jäämise, neeruprobleemide ja jäsemete amputeerimisega kaasnevad kulud suurenevad üha ja on suureks koormuseks riikide tervishoiusüsteemidele.

Et selliseid suundumusi muuta, peame õppima diabeedist paremini aru saama, seda ennetama ja ravima. Euroopa Komisjon on sellealaseks teadustööks eraldanud väga suuri summasid. Meie praegused pingutused keskenduvad eelkõige eri diabeeditüüpide põhjuste ning  ennetus- ja ravivõimaluste uurimisele, pöörates eriti suurt tähelepanu noorte haigestumisele ja lapsepõlves välja kujunevatele teguritele.

 2007. aastast alates on diabeediuuringuteks eraldatud ligi 435 miljonit eurot.

Euroopa Liidu rahastatud projektidon andnud ka märkimisväärseid tulemusi. Näiteks võiks tuua projekti «Imidia», mille käigus uuriti pankreases leiduvaid beeta-rakke, mis toodavad insuliini. Insuliin on hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Kui organism ei suuda ise insuliini toota, ongi tagajärjeks 1. tüübi diabeet. Euroopa Liidu ja farmaatsiatööstuse partnerlusena loodud innovatiivsete ravimite algatuse toel õnnestus selles projektis osalenud teadlastel esmakordselt luua inimese kõhunäärme beeta-rakke, mis suudavad katseklaasis elus püsida.

Tänu sellele tööle liiguvad teadlased lähemale diabeedi põhjuste avastamisele ja saavad võimalikke uusi ravimeid katsetadatunduvalt lihtsamini.

Eesti teadlaste panus sellesse töösse on olnud väga väärtuslik. Projektis «DiabImmune» osaleb teiste hulgas ka Tartu Ülikool ning projekti eesmärk on paremini mõista, miks esineb 1. tüübi diabeeti Soome lastel sagedamini kui Eesti ja Venemaa lastel.

Diabeediepideemia muutub üha ulatuslikumaks ja seepärast peame selle peatamiseks rohkem pingutama. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku uue seitsmeaastase teadusprogrammi Horisont 2020 vastu võtmiseks ning nimetanud seal tervishoidu, rahvastiku muutusi ja heaolu ühena kuuest suurest ühiskonna ees seisvast ja lahendamist vajavast probleemist. Kroonilised haigused, sealhulgas diabeet, on ka edaspidi meie teadustöö keskmes.

Samas ei saa Euroopa Liit teha seda tööd üksi. Diabeet on ülemaailmne probleem. Prognooside kohaselt kasvab suhkurtõbe põdevate inimeste arv kõige rohkem arengumaades, kus võetakse üle läänelik elustiil ja toitumisharjumused. Kõige sagedamini esineb 2. tüübi diabeeti, mille põdejaid on praegu kõige rohkem Põhja-Ameerikas, kuid aastaks 2030 on Aasia ja Aafrika Ameerikast selle näitaja poolest tõenäoliselt mööda läinud.

Ülemaailmse probleemiga võitlemiseks tuleb tegutseda kogu maailmas. Euroopa Liit on sellestöös esirinnas.Käivitasime uue teadusalgatuse, et uurida diabeedilaadsete haiguste mõju konkreetsetele inimpopulatsioonidele maailma eripaigus. Kokku on selles vallas käimas neli projekti, mille eelarve ulatub 16 miljoni euroni.

Euroopa Komisjon ühines ka ülemaailmse krooniliste haiguste ühendusega, mis koondab kuut peamist rahastajat, et selle valdkonna teadustööd kogu maailmas paremini koordineerida. Ühendus teatas mõni aeg tagasi, et keskendub järgmises konkursikutses 2. tüübi diabeedi ennetamisele ja ravile.

Sellised partnerlused aitavad Euroopasse meelitada lisavahendeid teadustöö rahastamiseks. Näiteks eelnimetatud projekt «Imidia» sai hiljuti 1 miljon dollari (772 405 eurot) ulatuses lisaraha USA noorte diabeedi uurimise fondilt, mis on 1. tüübi diabeedi uurimise suurim heategevuslik toetaja.

Loodan, et edaspidi tuleb selliseid positiivseid näiteid aina juurde. Diabeedi hävitavat mõju inimeste tervisele ja meie tervishoiusüsteemile saab vältida ainult üleilmsete jõupingutustega.

Diabeet on viitsütikuga pomm ning ainus moodus see kahjutuks teha on  tegutseda ühiselt.