Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Köögijäätmeid tuleb ilmselt hakata eraldi koguma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jäätmete sorteerimine on paljude jaoks siini segane.
Jäätmete sorteerimine on paljude jaoks siini segane. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuna Eesti peab kahekordistama  prügi taaskasutamist, siis ilmselt mõne aasta pärast muutub köögijäätmete eraldi kogumine kohustuslikuks.

«Eestis on liigitikogumise tase praegu alla 30  protsendi, mis on küll lähedal Euroopa Liidu  keskmisele, aga see pole piisav,» rääkis keskkonnaministeerium jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

Euroliit  on aga sihiks võtnud, et aastaks 2020 läheks taaskasutusse pooled kõigist tekkivatest olmejäätmetest. Selle  eesmärgi täitmiseks peab Eesti liigitikogumist pea kahekordistama ehk tuleb suurendada jäätmete materjalidena kasutusele võttu.

«Seda saab teha eelkõige nende materjalide arvelt, mida siiani liigiti ei ole kogutud, ehk mis visatakse ära, kogutakse ja käideldakse nn segajäätmetena,» selgitas Eek. Ta lisas, et selliseid jäätmeid on ligi 70 protsenti senistest olmejäätmetest. Mõne aasta eest tehtud uuringud näitasid, et kõige enam on Eestis segajäätmetes just biolagunevaid jäätmeid, mis moodustavad ligi 37 protsenti segajäätmetest.

«Liigitikogumise kahekordistamine ei ole võimalik ilma, et see haaraks ka biojäätmeid,» rõhutas Eek.

Vaid vähesed sorteerivad

 Kas ja kuidas tuleks kohalikele omavalitsustele muuta kohustuslikuks biojäätmete eraldi kogumine, vajab ministeeriumi esindaja sõnul edasist analüüsi ja võimalikke lahendusi koostamisel oleva riigi jäätmekava 2014-2020 raames. «Praegu ei ole selles küsimuses veel midagi otsustatud,» toonitas amtenik.

Biolagunevate jäätmete liigitikogumise arendamise võimalused on keskkonnaministeeriumi hinnangul  suured. 2011. aasta jäätmearuanne näitas, et Tallinnas kogutakse liigiti vaid ligikaudu 15 protsenti kõigist tekkivatest biolagunevatest köögijäätmetest, Eesti kohta tervikuna on see 10 protsendi  lähedal. «Paraku ei ole elanikud alati hoolikad ning panevad biolagunevate jäätmete hulka ka muid jäätmeid. See muudab liigitikogutud biojäätmete kompostimise tehniliselt keeruliseks ja kallimaks ning halvendab ka saadava komposti kvaliteeti,» tõdes jäätmeosakonna juhataja.

 Ametniku sõnul on riik viimase kümne aasta jooksul rahaliselt toetanud (umbes 80-90%) ulatuses erinevate kompostimisplatside rajamist. «Kahjuks paljudes nendest mingit olulist kompostimist siiani ei toimu, kuna kohapeal ei ole korraldatud ka liigitikogumist,» tõdes Eek. Ministeeriumi arvates ei seisa liigikogumise, sh biojäätmete liigitikogumise areng mitte edasiste käitlusvõimaluste puudumise taga, vaid pigem on probleemiks eri osapoolte kitsad majandushuvid, liigitikogumise tähtsusest arusaamise puudumine jms. 

Tagasi üles