/nginx/o/2013/04/05/1672688t1hf49f.jpg)
Ligemale kolmesajal Lõuna-Eesti nobenäpul oma toodangut turustada aidanud käsitööühistu ESI pankroti tõttu kaotas oma sokiraha ligemale viiskümmend inimest.
Usinad käsitöömeistrid jäävad loodetud palgata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti sai elu jooksul sadu kudumeid teinud Mare pankrotihaldurilt kirja, milles nenditi, et pankrotistunud käsitööühistult midagi võtta ei ole, kirjutab Õhtuleht. Naise rehkenduse kohaselt jäi tal saamata 14 983 eurot.
Käsitöömeistri sõnul ei oleks ta ühistu pankrotiasja avalikkuse ette toonud, kui temaga lugupidavalt suheldud oleks. Kui ta kunagise käsitööühistu juhatuse liikmee Anneli Luisu käest tasu läks küsima, siis soovitati talle minna keldripoodi, otsida oma hallitanud ja tolmunud asjad üles, puhtaks kloppida ja maha müüa.
Anneli Luisu sõnul sai ühistule saatuslikuks, et nad ostsid Võru linnalt pangalaenu abil välja käsitööpoe ruumid, kuid majanduslanguse saabudes tekkisid tagasimaksmisega raskused ning käsitöötegijatele jäädi võlgu. Üks olulisemaid põhjusi, miks asi kiiva keerama hakkas, oli see, et suka- ja sokikudujate arv läks väga suureks ning kudumite kvaliteet langes, ka langes ära Jaapani turg.