Meelita laululind suveks koduaeda

«Taevalik kodu» on küll inimesele ilus vaadata, aga lind eelistaks tõenäoliselt pigem parempoolset pesakasti. Veel parem, kui see oleks juba aasta jagu ilma käes seisnud. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Pärast pikka talve on esimese kuldnoka kohtamine ilmselt üks oodatumaid sündmusi – selleks et linnud kodu ümbrusesse ka pikemalt peatuma ja pesitsema jääksid, saab aiaomanik paljugi ära teha. Pesakasti ülespanek on üks tuntumaid viise lindude kodu juurde meelitamiseks.

Ornitoloogide kinnitusel võib lindude pesakaste üles panna igal ajal. Eri liigid alustavad pesitsemist eri ajal ja mitmed liigid pesitsevad suve jooksul kaks või kolm korda. Kasti võiks siiski üles panna juba talvel või isegi sügisel. Nii jõuab see kevadeks pisut kuluda ja meeldib lindudele rohkem. Kui esimesel aastal kast siiski tühjaks jääb, ei maksa seda kohe maha võtta, sest sageli asustataksegi uus pesakast alles teisel aastal, kirjutab ornitoloogiaühing koduleheküljel.

Ei jää tühjaks talvelgi

Kõige tavalisemad kinnised pesakastid on mõeldud suluspesitsejatele lindudele. Looduses elavad need liigid puuõõnsustes ja -pragudes või ehitiste ja muude rajatiste uuretes. Ainus, kes suudab endale ise pesaõõnsuse rajada, on meil rähn. Ülejäänud peavad kasutama looduslikke õõnsusi või rähnide vanu kortereid. Tuntumad suluspesitsejad on kuldnokk ja rasvatihane.

Eestis võib kinniseid pesakaste asustada peaaegu 30 linnuliiki, teavad ornitoloogid. Peale lindude võib neis pesitsemas leida oravaid, hiiri ja nahkhiiri ning herilasi ja teisi putukaid. Pesakastid leiavad kasutust talvelgi – mõnele linnule ööbimispaigana, teisele toidulaona.

72-aastane Tallinnas Nõmmel elav Vootele on lindude pesakaste ehitanud lapsest saati. Hiiumaal üles kasvades oli poisil koduhoovis mitukümmend pesakasti. Kõige toredam oli pesakaste ehitada toona just metsalindudele kosklatele, kelle munegi toiduks pesast näpati.

«Vaatasin alati, kuidas emalind oli puu all ja tegi sellist kana häält «kak-kak-kak». Väike kosklapoeg tuli augu peale ja hüppas alla. Kui kõik pojad olid alla hüpanud, läksid kerakesed reas merre, ema kõige ees,» meenutas mees heldinult.

Koduaias Nõmmel on Vootelel praegu ainult paar pesakasti, mida külastavad tihased. Pesakast on tegelikult olemas ka kuldnokale, kuid neid millegipärast aeda eriti ei tule.

Vootele sõnul on kõige toredam ehitada pesakasti just kuldnokale, kelle majake tuleb paigutada nii, et ava oleks päikesetõusu poole. Lisaks soovitas Vootele kuldnokale teha ava alla pirru, millel lind laulda saaks. «Kuldnokk tuli hommikuti ikka pulga peale ja laulis päikesetõusule. Ta oli nii rõõmus – nii lehvitas tiibu,» mäletab linnuhuviline.

Samas ei soovita ornitoloogiaühing pesakastile istepulka panna. «Lindudele seda vaja ei ole, kuid kassidele ja teistele röövlitele on see hea toetuspunkt,» hoiatavad nad. Samas nõustuvad linnuasjatundjad, et lennuava võiks avaneda lõunasse või itta, kindlasti mitte põhja ega selles paigas valitsevate tuulte suunas (Eestis enamasti läänest).

Vootele arvates on oluline seegi, kui lähestikku pesakastid aias paigutada. «Mul naabril oli suur kast ja sinna oli tehtud sisse viis auku, nii et viis vaheseintega puuri oli kõrvuti. Heal juhul oli seal ainult üksainuke linnuke sees. Mitte kunagi ei tulnud neid sinna rohkem,» nentis ta.

«Nad ei talu teist lindu kõrval – pesakast on ju ikkagi linnu valdus. Pesakaste ei tohiks väga tihedalt panna. Esimene lind võtab valduse ära ja teised ei tohi liiga ligidale pesa teha,» selgitas Vootele.

Ornitoloogiaühingu juhistel võivad kuldnoka, varblase ja piiritaja pesakastid paikneda lähestikku või isegi mitu tükki ühel puul. Tihased ja enamik teisi linde liigikaaslasi väga lähedal näha ei taha ja vajavad suuremat territooriumi. Nende pesade vahe võiks olla vähemalt 15 meetrit. Kõige parem on teha pesakaste eri liikidele, siis ei häiri elanikud üksteist ja on endal ka põnevam.

Kuid isegi kuldnokad võivad omavahel kaklema minna. «Ükskord seal puuris käis hirmus kraaklemine. Ma ei teagi, kes kellele tuupi andis,» naljatas Vootele.

Kuldnokk koristab ise

Pesakasti peab üldjuhul puhastama üks kord aastas. «Kuldnokk on selle poolest hea lind, et tema viskab vana pesa kevadel välja ja teeb ise suurpuhastuse. Siis toob ta uued kõrred ja sambla ja heina. Väiksed tihased ei ole nii hoolsad ja nemad ei viitsi koristada. Kui ta üks aasta sinna sisse muneb, teeb ta järgmisel aastal pesa sinna peale,» teab Vootele.

Vanasse pessa asuvad ornitoloogide sõnul aga elama igasugused parasiidid, kes järgmisel aastal linde kurnavad. Pesakastis võib olla vana herilasepesa või mõne looma talvine toiduvaru. Peale selle hoiab vana pesamaterjal niiskust ja mädandab kasti. Seetõttu tuleks pesakaste kord aastas puhastada. Kõige parem on seda teha enne pesitsushooaega veebruaris või märtsis.

Talvel külmaga soovitab Vootele panna linnukestele pesakasti põhku. «Pesakasti lauad on külmad, aga põhk annab linnukestele sooja sisse. Aga kuldnokk viskab välja kõik – tema on niisugune poiss,» lausus ta.

Lindudele sobib ornitoloogiaühingu juhistel igasuguse kujuga ja mistahes materjalist pesakast, kasutatagu kasvõi pappkarpi. Kõige olulisem on, et pesakoht oleks ilmakindel ja peaks vastu terve pesitsusaja ega puruneks just siis, kui pesas on munad või pojad. Samuti võiks kast vastu pidada pesaröövlitele. Kast ei tohiks olla liialt kaunistatud ega viimistletud.