Venemaa põllumajandusministeerium tunnistas 83 riigi piirkonnast 63 põllumajandustegevuse jaoks ebasoodsaks, vahendab lenta.ru PBK daily’t. Koostatud nimekirja plaanitakse kasutada Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitele vastavate riigipoolsete toetuste määramisel.
Kolm neljandikku Venemaast tunnistati põllumajanduseks sobimatuks
WTO reeglid piiravad riikide võimalusi põllumajandust toetada, kuid lubatakse toetada põllumajanduse jaoks ebasoodsates piirkondades tegutsevaid põllupidajaid. Venemaa põllumehed on korduvalt varem kinnitanud, et WTOga liitumisega kaasnevate tollimaksude vähenemise tõttu nad saavad kahju.
Idanaabri põllumajandusministeerium hindas regioonide geograafilisi ja klimaatilisi näitajaid, mullastiku kvaliteeti, aga ka piirkondade sotsiaalseid ja demograafilisi näitajaid. Kokkuvõttes tunnistati põllumajandusega tegelemise jaoks täiesti sobimatuks viis piirkonda: Kamtšatka, Magadani ja Murmanski oblastid, Tšukotka ja Jamali Neenetsi autonoomne ringkond. Suurem osa neist regioonidest asub Kaug-Põhjas.
Ülejäänud 58 piirkonda tunnistati erinevatel põhjustel põllumajandusega tegelemiseks ebasoodsaks. Nende hulka paigutati Põhja- Kaukaasia, suurim Kaug-Ida sojatootmise piirkond Amuuri oblast, samuti Kalmõkkia, Volgogradi, Orenburgi, Voroneži ja Saraatovi oblast. Sellesse musta nimekirja sattus ka Venemaa idapoolse osa suurim teraviljatootmise piirkond Altai krai.
Väljaande teatel tunnistati põllumajanduse jaoks soodsateks piirkondadeks vaid Rostovi oblast, Krasnodari ja Stavropoli krai ning samuti mõned Kesk-Venemaa piirkonnad.
Põllumajandusministeerium koostas sarnase nimekirja juba mullu novembris, kuid siis liigitati ebasoodsaks vaid 41 piirkonda.