/nginx/o/2009/03/04/143150t1h8caf.jpg)
Tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk ütles, et tervishoiuga tegelemine ei ole ainult sotsiaalküsimus, vaid ka väga tugev majanduspotentsiaali mõjutamine. Ka sotsiaalteadlane Marju Lauristin pidas Eesti rahva tervise parandamist riiklikult tähtsaks küsimuseks.
«On tõestatud tervisega seotud näitajate selged seosed majanduse arenguga. Mis toimub meie tervisega, piirab tugevalt meie edasisi majandusarengu võimalusi,» ütles Terk riigikogus Eesti inimarengu aruande riiklikult tähtsa küsimusena arutelul.
Tema sõnul on Andres Võrk poliitikauuringute keskusest Praxis tegelenud selle uurimisega, mida tähendab majandusele see, kui meil õnnestuks eestlaste suremust vähendada mingis ulatuses. «Kuid tervishoiuga tegelemine ei ole ainult tervishoiu või sotsiaalprobleem, vaid ka väga tugev majanduspotentsiaal,» märkis Terk.
Ka sotsiaalteadlane Marju Lauristin rõhutas oma ettekandes Eesti elanikkonna kehva tervist ja varast suremust. «Tõenäosus surra enne 60. eluaastat on eestlastel kõige suurem Euroopas,» tõi ta välja statistika.
Seejuures on Eesti ühiskonnas nõrgem pool mehed. «Siin on meie arengu võti: kui me suudame teha midagi, mis selle trendi murrab, ja meeste eluiga tõsta,» leidis Lauristin.
Kui muidu on meeste ja naiste eluea erinevus keskmiselt 11 aastat meeste kahjuks, siis tervena elatud eluaastate osas Eestis naiste ja meeste erinevus kahaneb: naistel on neid keskmiselt 49,4 ja meestel 53,7. «Mis tähendab, et naisi ootab ees pikk ebakvaliteetne vanadus ning mehi äkksurm produktiivsel ajal,» piltlikustas sotsiaalteadlane.
«Eestis kulutatakse tervishoiukulutused alla 4 protsendi SKTst - see on madalam, kui meie kehva tervisega rahvas vajaks,» märkis ta. «Siin on vaja muutust, sellest ei jätku. See on väga suur probleemistik, loodan, et seda oleks võimalik tähtsa küsimusena siin [riigikogu suures saalis] arutada,» sõnas Lauristin.