/nginx/o/2009/05/14/178857t1h1277.jpg)
Tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk tõdes, et Eesti majandusstruktuur saab tulevikus olla vaid teenuskeskne.
Terk: Eesti majandus saab olla vaid teenuskeskne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sõltumatult sellest, mida me tahame, saab Eesti majandussstruktuur olla teenuskeskne,» ütles Terk riigikogus Eesti inimarengu aruande arutelul.
Tema sõnul on linnade-regioonide uuringute käigus vaadeldud, millised regioonid arenevad ja millised mitte, ning neist nähtub, et edukamad on just teenuskesksed piirkonnad.
Terk selgitas, et ka mujal Euroopas on piirkondi, mis on tööstuse ja kõrgtehnoloogiliste ettevõtete kesksed ning selliseid, mis on teenusmajanduskesksed, nagu näiteks Soome, eriti Helsingi, või ka kombineeritult tööstus-teenusmajanduskesksed.
«Eesti suunitlus teenusmajanduse kesksusele on vist möödapääsmatu ja ainuke variant, sest näiteks Saksamaa edukad tööstusmajanduse piirkonnad on praegu suuresti ummikus. Kus on see olnud kombineeritud teenusmajandusega, need linnad on paremini toime tulnud,» ütles Terk.
Terki sõnul on ka meie haridusmentaliteedis eeldused sellisele mudelile soodsamad. Ta lisas, et ei pea selle all silmas mitte kaubandust ja kinnisvara, vaid kõrgema väärtusega teenusmudeleid.
Ta tõi positiivse märgina välja, et üht tööstust hõlmavaid kriisiasulaid on praegu vähem kui eelmiste majanduskriiside ajal, kuid neid siiski on - näiteks Aseri, Kohila ja veel mõned.
Terk ei julgenud prognoosida, kas majanduslik kriis võiks vähendada linna- ja maaelanike diferentsi. «Ma arvan, et eesti regionaalpoliitika ei ole olnud piisavalt tugev, igal juhul tuleb rohkem arvestada regionaalset eripära ja eriti nende kriisiasulate eripära.»