«Hüvitiste määrasid tuleb igal juhul korrigeerida,» tõdes Ansip. Ta märkis, et valitsus on juba kokku leppinud töötuskindlustusmaksu, kust peaks tulema raha koondamis- ja töötute hüvitisteks, tõstmise praeguselt 0,9 protsendilt alates 1. juunist kolmele protsendile, kuid praegused arvutused näitavad, et maksutõusust hoolimata jookseb töötukassa rahast tühjaks.
1. juulist kehtima hakkav töölepinguseadus näeb ette, et firmade jaoks muutub koondamine lihtsamaks, sest koondamisrahade maksmise võtab osaliselt enda kanda töötukassa. Kui näiteks praegu peab ettevõte kümme aastat nende juures töötanud inimesele maksma koondamise korral nelja kuu palga, siis 1. juulist vaid ühe kuu palga, millele töötukassa maksaks kahe kuu palga juurde.
Ühe kuupalga kaotuse kompenseeriks töötajatele aga see, et 1. juulist tõusevad hüvitised töötutele - esimese saja päeva eest praeguse 50 protsendi asemel 70 protsenti palgast ning järgmise 260 päeva eest praeguse 40 protsendi asemel 50 protsenti palgast ning jõustub põhimõte, et ka vabatahtlikult töölt lahkunud inimene saaks töötutoetust.
Just uusi hüvitisi tahavad nii Reformierakond kui ka Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) otsustavalt kärpida ning sotside jaoks liiga palju. Postimehe andmetel on reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur välja käinud plaani, et hüvitist tõsta esimese saja päeva eest 55 protsendile palgast ning järgmiste päevade hüvitis jääks samaks.
Kaoks hüvitis poolte kokkuleppel lahkunutele ning koondamise puhul tuleks firmadele lisakohustusena see, et pikaajalise tööstaažiga inimesele peavad nad maksma ühe kuu asemel kahe kuu palga.