/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2012/04/30/1081002t1hcc7f.jpg)
Peaminister Andrus Ansip tunnistas ausalt, et tema juhitud valitsus Eesti Energia vähemusaktsiaid, rääkimata enamusaktsiatest, börsile ei vii.
Tõnis Oja: arg võimuliit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegune aeg pole selleks kindlasti küps, sest liiga palju määramatust on energeetikavaldkonnas,» põhjendas ta oma seisukohta möödunud kolmapäeval riigikogu infotunnis. Konkreetselt nimetas peaminister elektrituru avamise ja õlitootmise tehnoloogiaga seotud määramatuseid.
Olen veendunud, et tegemist on otsitud põhjustega. Kolm aastat tagasi, mil valitsus pani veto Eesti Energia aktsiate avalikule esmaemissioonile (IPO), mille ettevalmistused olid jõudnud juba üsna kaugele, tõi Ansip põhjuseks samuti ebasobiva aja. Siis oli see tingitud ebakindlusest finantsturgudel. Majanduses on ajad alati ebaselged ja määramatud ning aega, mil ettevõtete väärtust saab hinnata vaid üheselt teadaolevate näitajate põhjal, ei saabu mitte kunagi.
Tegelikuks põhjuseks, miks Eesti Energia aktsiaid börsile ei viida, on ilmselt lihtne argus. Praegune valitsuskoalitsioon, vähemalt selle suurem osapool ehk Reformierakond, ei julge energeetikafirmat osaliselt erastada, sest kardab, et kohe hakkavad oponendid rääkima varade parseldamisest. Sellele põhjusele viitas rahandusminister Jürgen Ligi kolm aastat tagasi, kui ta ütles, et keegi ei taha, et Eesti Energia aktsiaemissioon muutuks mingisuguseks valimiseelseks hüsteeriaks. Valimiseelne periood on meil aga teatavasti permanentne.
Riigifirmade osalist, veelgi enam täielikku erastamist on rahvale keeruline selgitada. See nõuab aega ja kannatlikkust, aga valitsuse jaoks on lihtsam mitte riskida ja jätta asjad nii, nagu nad on. Seda enam, et majandusel läheb üsna hästi ning valitsus saab rääkida Eestist kui peaaegu kiireima majanduskasvuga riigist Euroopa Liidus.
Eesti väljus väga edukalt majanduskriist juba kolm aastat tagasi ning ammu oleks aeg midagi konstruktiivset teha ka majanduskasvu kiirendamiseks. Selles osas on aga suur vaikus. Miks pole kehtestatud sotsiaalmaksu lage, mis peaks soodustama kõrgtehnoloogiliste töökohtade teket ja mida jutu järgi pooldavad valitsuskoalitsiooni mõlemad erakonnad? Eesti kapitaliturg vajaks väga elavdamist, aga miks on viimasest riigile kuuluva ettevõtte börsileviimisest möödas tervelt 14 aastat? Kapitalituru elavdamise asemel aitas valitsus kaasa ainsa suurtele investeerimisfondidele huvipakkuva ettevõtte, Eesti Telekomi börsilt minemaviimisele ja praegu tegeleb olematule finantsturule lisamaksukoormuse kehtestamisega.
Ratsionaalseid põhjuseid eelnimetatu tegemajätmiseks ei ole, ainsaks selgituseks saab olla julguse puudus, sest muudatused puudutavad väheseid valijaid, aga tõsi, neisse suhtumine on vastuoluline.