/nginx/o/2013/04/04/1670404t1h52a6.jpg)
Mida kõrgem on perepea haridus, seda parem on tema pere rahaline olukord.
Eesti pere rahakott sõltub perepea haridusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Märgatavalt mõjutab leibkonna tarbimisvõimalusi ka leibkonnapea (s.o leibkonna suurima sissetuleku tooja) haridustase,» kirjutab statistikaamet oma blogis. Kõrgharidusega leibkonnapea puhul kulutab leibkond keskmiselt kuus 366 eurot liikme kohta, samas kui alg- või põhiharidusega leibkonnapea puhul 205 eurot liikme kohta kuus.
Lasteta leibkond saab endale lubada suuremaid kulutusi leibkonnaliikme kohta kui lastega leibkond (vastavalt 321 ja 250 eurot), kuna lastega leibkond on reeglina suurem ning leibkonnaliikme kohta saadav sissetulek väiksem.
Töötute leibkonnal (kus keegi ei tööta) on tarbimisvõimalused tunduvalt väiksemad võrreldes leibkondadega, kus kõik või vähemalt üks käib tööl. Töötu leibkond kulutab kuus keskmiselt 202 eurot liikme kohta, ühe töötava liikmega leibkond 300 eurot ja kahe või enama töötava liikmega leibkond 308 eurot. Töötute leibkonna puhul moodustavad toidukulutused kogukulutustest 31 protsenti, eluasemekulutused 23 protsenti ja kulutused vabale ajale vaid 7 protsenti, kuid vähemalt kahe töötava liikmega leibkonna puhul on samad näitajad vastavalt 25, 15 ja 10 protsenti. Väljas söömist ei saa töötute leibkonnad endale lubada, samas kui töötavate liikmetega leibkond kulutab söömisele väljaspool kodu keskmiselt 10 eurot kuus liikme kohta.
Möödunud aastal kulutas iga leibkonnaliige kuus keskmiselt 289 eurot, mis oli 17 eurot rohkem kui aasta varem, teatas statistikaamet. Enim on kasvanud transpordikulud, kuid rohkem on hakatud kulutama ka tervisele ja vaba aja veetmisele.