/nginx/o/2013/04/03/1669242t1h4374.jpg)
Eelseisva Vene naftarevolutsiooni hälliks kujuneb eeldatavasti Punane Lenin – just sellist nime kannab Lääne-Siberi maardla, kust USA eeskujul kildanaftat hankima hakatakse.
Vene naftarevolutsiooni juhib Punane Lenin
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimetatud maardla, vene keeles Krasnoleninskoje, oli 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel Nõukogude geoloogide jaoks üks paras mõistatus.
Nad teadsid, et naftat seal oli, kuid geoloogiliselt oli «Lenin» niivõrd keerukas, et neil polnud õrna aimugi, kuidas see sealt kätte saada.
Nüüd on lahendus olemas: horisontaalpuurimine ja hüdrauliline frakkimine – needsamad tehnikad, mis Põhja-Ameerikas kildagaasi- ja naftarevolutsiooni on vallandanud. Jänkide nippidega muugitakse lahti ka Krasnoleninskoje potentsiaal.
Juba koostavadki maardla jaoks puurimisprogramme nii TNK-BP kui Gazprom Neft.
Sama lugu kordub üle kogu Siberi, kus paiknevad ühed suurimatest ebakonventsionaalse nafta varudest maailmas – Baženovi maardla.
«Baženov on meie Bakken,» ütleb Lukoili asepresident Leonid Fedun, viidates Põhja-Dakota ülitootlikule Bakkeni maardlale.
Bakkeni naftatoodang kahekordistub iga 18 kuuga ning maardla annab juba 10 protsenti USA kogutoodangust.
Konsultatsioonifirma Wood Mackenzie hinnangul on Baženovis ligikaudu 2 triljonit barrelit naftat – viis korda rohkem kui Bakkenis.
Esialgu pole siiski kaugeltki kindel, kui suur osa sellest kogusest on kättesaadav.
Enamike ekspertide hinnangul on USA-mastaabis kildarevolutsioon Venemaal veel aastate kaugusel.
«Aega on vaja,» ütleb Fedun. Tema sõnutsi hakkasid ameeriklased kildanaftaga eksperimenteerima umbes 10 aastat tagasi, tõeliseks tootmiseks läks alles 2009-2010. «Ka meil läheb umbes viis aastat,» ütles ta. «Aga varud on olemas ja varem või hiljem me saame need sealt kätte.»
Copyright The Financial Times Limited 2013