Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni inspektorid kontrollisid 2012. aasta oktoobrikuus kohaliku sihtkontrolli raames Lõuna-Eestis 25 õmblusettevõtet ja avastasid 46 rikkumist.
Õmblejad peaksid tööl rohkem puhkama ja võimlema
Kuigi õmblejatel on üle poole oma tööajast töötades pidev sundasend ja sundliigutused, alahinnatakse neid füsioloogilisi ohutegureid õmblusettevõtetes tihti nii töötajate kui ka tööandjate poolt. Enamasti on ainsaks terviseprobleemide vältimise või vähendamise abinõuks ette nähtud puhkepausid ja võimlemine.
Tartu maakonnas kontrollisid inspektorid kaheksat ettevõtet. Jõgeva ja Viljandi maakonnas mõlemas viit, Võru maakonnas kolme ja Põlva ning Valga maakonnas kahte õmblusfirmat.
Inspektorid kontrollisid füsioloogilise ohuteguri kajastamist riskianalüüsis, selle vastavust tegelikkusele ning rakendatud meetmeid terviseriskide vähendamiseks või vältimiseks. Samuti hinnati tööruumis sisekliimat (temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus), töötajate juhendamist ja väljaõpet, sundliigutusi, tööruumis olevaid liikumisteid, valgustuse piisavust, töötajate tervisekontrolli suunamist ning puhkeruumi olemasolu.
Tööinspektorid tuvastasid, et kõik töötervishoiu ja -ohutuse nõuded olid täidetud vaid viies ettevõttes. Seevastu 20s ettevõttes tuvastati kokku 46 rikkumist ja koostati 43 ettekirjutust. Sunniraha rakendamise hoiatusi tehti kolmel korral. Inspektorid jagasid külastuse käigus ka suulisi soovitusi, kuidas ohutegureid paremini kontrolli all hoida.
Sihtkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et ettevõtete rikkumised on sarnased. Põhiliste puudustena toob tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor Kaie Mihkra välja tegevuskava puudumise, riskianalüüsi puudulikkuse, töötajate ebaergonoomilise tööasendi, sisekliima probleemid (külm töökeskkond, õhuvahetuse puudumine), valgustuse puudulikkuse, töökeskkonnaspetsialisti puudumise.
Viimase kolme aasta jooksul (2009-2012) on Eestis diagnoositud 43-62-aastastel õmblejatel 16 kutsehaigust. Enim diagnoositud terviseprobleemideks on luu- ja lihaskonna vaevused ning karpaalkanali sündroom. Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustest areneb välja aja jooksul ja on tingitud kas otseselt tööülesannete täitmisest või töökeskkonnast.
«Luu- ja lihaskonna vaevustest tingitud terviseprobleeme on mitmesuguseid: alates ebamugavustundest ja nõrgast valust kuni tõsisemate haigusteni, mis põhjustavad töölt puudumist ja nõuavad isegi haiglaravi. Krooniliste vaevuste puhul võib ravi ja paranemine osutuda tihtipeale ebapiisavaks – tagajärjeks võib olla eluaegne puue või töövõimetus. Mistõttu on oluline pidevalt jälgida, et töötajad kasutavad töötades ergonoomilisi töövõtteid ning vajadusel tuleb viia läbi sellealaseid juhendamisi,» täpsustas Mihkra.