Maailmas laialt levinud lahustuv kohv sündis praktilisest vajadusest lahendada probleem - mida hakata peale börsikrahhi ajal müümata jäänud kohviga.
Lahustuv kohv sai 75 aastat vanaks
1929. aastal oli Wall Street’i krahhi ja kohvihindade languse järgselt pangal (Banque Française et Italienne pour l’Amérique du Sud’) Brasiilia ladudes seismas hulgaliselt müümata kohviube, teatab Nestle.
Nestlélt küsiti, kas neid varusid annaks muuta «lahustuva kohvi kuubikuteks», mida saaks tarbijatele müüa. Ettevõttega ühines keemik dr Max Morgenthaler ning pärast kolme aastat uurimustööd jõuti avastusele, et café au lait – kohv segatud piima ja suhkruga, säilitas pulbrina oma maitse kauem. See pulber ei olnud aga kergesti lahustuv.
Dr Morgenthaler leidis, et kohvi maitse ja aroom säilisid siiski paremini magustatult kui magustamata piimakohvis. Ta avastas, et kohv säilis kauem pärast töötlemist kõrgemal temperatuuril ja rõhu all.
Nii jõudis keemik järeldusele, et kohviaroomi säilitamise saladus peitub lahustuvas kohvis koos piisaval hulgal süsivesikutega. See oli midagi uut ja läks vastuollu algupäraste seisukohtadega.
Aasta hiljem kasutas ta kohvipulbri valmistamiseks eritehnoloogiat ja esitles lahustuva kohvi näidiseid Nestlé juhatusele ning tehnilistele direktoritele.
Kaks aastat hiljem toodi lahustuv kohvitoode nimetusega Nescafé Šveitsi turule. Nestlé rajas Nescafé tootmiseks ulatusliku kohvitoorme ja kohviubade «pihustuskuivatuse» tootmisliini Orbe’i tehases Šveitsis. 1940. aastal oli Nescafé saadaval juba 30 riigis üle kogu maailma.
1952. aastal toodeti Nescafé St Menet tehases Prantsusmaal uus toode, mis ei vajanud enam kohvile süsivesikute lisamist. 1990ndatel lõid teadlased piimavahu tekstuuri parandamiseks patenteeritud isevahustuva lahuse, mida nüüd kasutatakse Nescafé Cappuccinos.