Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Vaata, kuidas on kinnisvarahinnad kriisiga võrreldes muutunud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaja Koovit
Copy
Kortermaja Kuressaares.
Kortermaja Kuressaares. Foto: Egert Kamenik

Kinnisvarakriisi põhi jäi enamikus Eesti linnades 2009. aastasse. Pindi Kinnisvara toob välja võrdluse, kui palju on piirkondade keskmised korteriomandi tehinguhinnad kriisi põhjaga võrreldes muutunud.

Selgub, et suurima, 128,7-protsendilise tõusu on teinud hinnad Kuressaares. Järgnevad Viljandi ja Rakvere vastavalt 127,5% ja 121% tõusuga.

Tehingute ruutmeetrihindade võrdlus on järgmine:

Tallinn + 65,5% (põhi juuli 2009), hetkel 1160,55 €/m²

Tartu + 44,7% (põhi november 2009), hetkel 936 €/m²

Narva +51,2% (põhi detsember 2010), hetkel 386 €/m²

Pärnu +17% (põhi jaanuar 2010), hetkel 683 €/m²

Kohtla-Järve +44,3% (põhi mai 2011), hetkel 81 €/m²

Jõhvi +44,5% (põhi detsember 2012), hetkel 182 €/m²

Rakvere +121% (põhi veebruar 2009), hetkel 462 €/m²

Viljandi +127,5% (põhi september 2010), hetkel 568 €/m²

Paide +93,1% (põhi november 2010), hetkel 197 €/m²

Valga +28,9% (põhi veebruar 2012), hetkel 81 €/m²

Võru +68,2% (põhi juuni 2010), hetkel 360 €/m²

Kuressaare +128,7 (põhi aprill 2009), hetkel 792 €/m²

Haapsalu +44,9% (põhi juuli 2010), hetkel 423 €/m²

Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson rõhutas, et statistiline hinnatõus ei vasta tingimata piirkonnas paikneva konkreetse objekti väärtuse kasvule ajas. «Piirkonna keskmist hinda mõjutab ka asjaolu, millises seisukorras elamispindasid ostetakse, masu perioodil olid eelistatud kõige odavamad ja väga kehvas seisukorras elamispinnad, parematel aegadel aga tehakse rohkem tehinguid renoveeritud ning uuemate korteritega, mis statistilist hinnatõusu tugevalt võimendada võib,» ütles ta.

«Üldise indikatsiooni aga linnade hinnatõusud annavad, julgen väita, et üle poole hinnatõusuprotsentidest on andnud tehinguaktiivsuse kasv ning seeläbi objektide tegeliku väärtuse suurenemine,» lisas ta.

Tagasi üles