Riigifirmade juhid said mullu kopsakalt palka juurde

Riigifirmade juhtide palgad. Illustratsioon: graafika: Silver Alt

Enamik Eesti riigile kuuluvate äriühingute juhtidest teenis mullu rohkem kui 2011. aastal. Kokku maksti neile umbes 1,8 miljonit eurot aastas.

Mullune konkurentsitult suurim palgamaksja oli kahjumis lennuettevõte Estonian Air. Skandaal, et firma eksjuhile Tero Taskilale maksti 33 228 euro suurust kuupalka, lahvatas juba möödunud aastal, ent ka sügisel ettevõtet saneerima palgatud Jan Palméri kuutasu ulatus 21 500 euroni.

Seda on veidi vähem kui kahekordne suurima riigifirma Eesti Energia juhi Sandor Liive töötasu, mis mullu ulatus kuus 12 580 euroni. Tema tasu kasvas aastaga 11 protsenti.

Kõige suurem töötasu tõus oli möödunud aastal Riigimetsa Majandamise Keskuse juhil Aigar Kallasel, kellele maksti 2011. aastaga võrreldes 54 protsenti enam, kokku 114 102 eurot. Töötasu tõus oli seotud sellega, et aasta lõpus lõppesid tema ja teiste juhatuse liikmete töölepingud ning neile maksti lahkumishüvitist. Samas jätkasid juhid samal ametikohal töötamist.

«Alates 1. novembrist 2012 kehtima hakanud juhatuse liikmete lepingutes lepingu lõppemisega seonduvat hüvitist enam ette nähtud ei ole,» täpsustas keskuse kommunikatsiooniosakonna juht Mari-Liis Kitter.

Majandusminister Juhan Parts, kelle ministeeriumi alla enamik riigifirmasid kuulub, ei soostunud eile juhtide palka kommenteerima, põhjendades, et pole veel äriühingute majandustulemustega tutvunud.

«Käsitleda riigifirmade juhte ühte moodi ühe labidaga konkreetsel aastal on küll lihtne, aga pole korrektne,» sõnas minister.

Kui vaadata juba saadaval olevaid majandustulemusi, on näiteks Tallinna Sadama juhi Ain Kaljuranna möödunud aasta 8,1-protsendiline palgatõus põhjendatud. Nimelt maksti talle möödunud aasta esimeses poolest 2011. aasta töötulemuste eest ligi 20 000 eurot preemiat ning ettevõttel on 2011. aastal ette näidata väga korralikud majandustulemused.

Samas tõusis ka Kaljuranna põhipalk, kuid 2012. aasta majandustulemused olid 2011. aasta tulemustest grammi võrra väiksemad.

Ka Eleringi kasum ja käive on viimastel aastatel tublisti kasvanud, ent ettevõtte juhi Taavi Veskimäe töötasu vähenes mullu veidi – 2,4 protsendi võrra, 77 411 euroni.

Märkimisväärsete palgatõusudega paistavad veel silma Eesti Post ja Tallinna Lennujaam. Viimase juht Rein Loik on mitu aastat teeninud kolleegidest väiksemat tasu, kuid mullu tõusis see 13 protsendi võrra, 73 855 euroni.

Tallinna Lennujaama nõukogu esimees Toivo Jürgenson selgitas, et Loigu ja teiste juhatuse liikmete palga tõstmise otsus langetati möödunud aasta alguses ning tegemist polnud niivõrd tõstmisega, kuivõrd kriisieelse taseme taastamisega.

«2009. ja 2010. aastal ei makstud preemiat ja oli madalam palk. Olime üks väheseid riigiettevõtteid, mis kriisi puhkedes palku vähendas,» sõnas ta.

Jürgenson lisas, et Tallinna Lennujaam pole ühelgi aastal kahjumisse langenud, seega lubavad majandustulemused palka kergitada.

Küsimusele, kas ka teised riigifirmad oleksid pidanud majandussurutise ajal palku langetama, ei soovinud nõukogu esimees vastata.

«Ei hakka seda kommenteerima. Aga see on enesest mõistetav – tingimused oli rasked ja juhatus tuli ise ettepanekuga välja,» märkis Jürgenson.

«Väga raske on ette kujutada, kuidas juhtida firmat, kus toimub palkade vähendamine, kui endal palka ei vähenda,» lisas ta.

Möödunud aasta palgaedetabelis on ka mitu ettevõtet vähem kui tunamullu, kuna eraldiseisvad teehooldusega tegelevad firmad liideti ühte – ASiks Eesti Teed. Ettevõtte juht Olari Karlson teenis mullu 68 320 eurot, mis jääb edetabeli alumisse ossa.

Lisaks muudatusele teedefirmadega löödi mullu lahku ka Eesti Raudtee ja EVR Cargo. Viimase uuele juhile Ahto Altjõele määrati majandusministeeriumi andmete kohaselt 6500 euro suurune kuupalk.