/nginx/o/2013/02/25/1602912t1hba3b.jpg)
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul oli mullu kasutusel rohkem põllumajandusmaad kui kunagi varem pärast nõukogude aega, kuid viljakat maad peaks siiski kinnisvaraarenduste eest Eestis paremini kaitsma.
Seeder: liiga palju viljakat põllumajandusmaad läheb kinnisvaraprojektide alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põllumajandustoetusi maksti mullu 902 000 hektarile, mis on suurim arv üldse pärast nõukogude aega. Võrdluseks võib tuua, et kriisiaastatel oli meil tootmispind 600 000-700 000 hektari vahel,» rääkis Seeder.
Põllumajandusmaa on kasvanud viimastel aastatel 10 000 hektarit aastas ja see on Seedri sõnul hea objektiivne indikaator näitamaks, et põllumajandus on tõusuteel. Mõne aastaga on Eestis kahekordistunud ka põllumajandusmaa hind.
Seeder lisas, et põllumajandusmaa vajab Eestis tunduvalt paremat kaitset, kui sellel on täna. «Me näeme viljakatel põllumaadel erinevaid kinnisvaraprojekte, kuid maa on taastumatu loodusressurss,» selgitas Seeder.
Ta tõi näiteks Viimsi valla, kus 20 aastat tagasi oli 6000 hektarit põllumajandusmaad, siis praegu on seda järgi jäänud 40 hektarit.
«Linnade arengule ei saa me kätt muidugi ette panna, aga näeme hajaasustuses samasuguseid kinnisvaraprojekte ja hoonestusi. Väga paljudes riikides see lihtsalt võimalik ei ole,» kirjeldas Seeder.