Säästunipp: kas kodutehnika ooterežiim põhjustab suuri arveid?

Mõnel seadmel on sisse-väljalülitamise nupp nii ära peidetud, et seda on lausa raske leida. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Eesti Energia kinnitusel ei ole eestimaalased, hoolimata  ooterežiimi suurest energiakulust, endiselt kuigi innukad seadmeid pärast kasutamist välja lülitama või seinakontaktist eemaldama. Moodsa kodukinoomanik aga pelgab, et pidev seadme vooluvõrgust välja lülitamine võib kalli tehnika ära rikkuda, sest just sisse-ja väljalülitamisel on koormus kõige suurem.

«Tehniliselt võttes jah, kui seade ei ole vooluvõrgus, ei tarbi elektrienergiat, siis on võimalik kulud viia nulli,» rääkis Elioni tehnikajuht Heigo-Aulemb Ensling. Ta lisas kohe, et samas tähendab ühest otsast kokkuhoid teisalt mõningast ebamugavust ning kohati hoopiski ajutise kokkuhoiu nullimist. «Osade seadmete (nt põrandakütte) sisse-väljalülitamine tähendab seda, et sisse lülitades hakkavad nad taas soojenema ning kulutavad seetõttu rohkem energiat kui pistikust väljas olnud ajal kokku hoiti. Seega energiasäästu ei pruugi olla,» selgitas ta oma mõttekäiku.

Ka toob mõne seadme  igakordne sisselülitamine kaasa mõningast ebamugavust, sest see käivitub, seadistab end, otsib võrku jne. Uuematel teleritel aga puudub tänapäeval esipaneelil sisse-välja lülitamise nupp. «Tavaliselt on see peidetud teleri tagapaneelile ja sinna ligipääs on ebamugav. Seega ei ole telerid justkui «mõeldud» sisse-välja lülitamiseks,» tõdes Ensling.

Paljude seadmete (elektrooniline kell, kellaga pliit, mobiiltelefon, osad televiisorid) kuupäev ja kellaaeg lähevad aga algväärtuse peale tagasi, kui need vooluvõrgust eemaldada. Selle tulemusel ei kuvata õigesti näiteks elektroonilisi telekavasid. Teleri vooluvõrku tagasi ühendamisel palutakse kuupäev ja kellaaeg uuesti seadistada. Seetõttu ei saa kohe alustada soovitud saate vaatamist, vaid tuleb tegeleda teleri uuesti seadistamisega.

Saba seinast välja

Paljudel digiboksidel (sh Elioni pakutavatel Motorola mudelitel) puudub üldse võimalus seadet nupust välja lülitada – ainukeseks võimaluseks on seadme voolujuhe seinakontaktist eemaldada. «Seda võib ju teha, aga kui mugav selline tegevus on, jääb iga inimese enda otsustada,» tõdes Ensling.

Elioni esindaja sõnul üldiselt nad oma klientidel ruuterit ja digiboksi vooluvõrgust eemaldada ei soovita – välja arvatud äikese ajal. Sel juhul tuleks ruuteri küljest lahti võtta ka telefonikaabel. Samuti on mõistlik seadmed vooluvõrgust eemaldada, kui inimesed oma kodust pikemaks ajaks lahkuvad – kas suveks maakoju või kogu perega nädalaks puhkama.

Enamik telekommunikatsiooni firmasid, teiste hulgas Elion, uuendavad praegu tehnoloogiat sulgedes vanu analoogjaamu ning asendades need nn VoIP tehnoloogiaga. «See tähendab, et ka telefoniühendus on seotud internetiga, ehk kõiki koduseid ühendusi jagab ruuter, mis peab olema ühendatud vooluvõrku, sest muidu lauatelefon ei tööta. Ei saa välja helistada ega saa ka kõnesid vastu võtta,» rääkis asjatundja.

Kuigi väidetakse, et enamik seadmeid läheb rikki just sisse- ja väljalülitamisel, siis seda võib Enslingi sõnul käsitleda nii ja naa – mõne seadme sage sisse-väljalülitamine võib vahel harva tõesti selle läbi kärsatada. Asjatundja sõnul on vahel nõrgim  lüli seadmete vooluahelas sisse-välja lülitamise nupp, mis ei ole mõeldud pidevaks lülitamiseks. «Vanasti juhtus sageli seda, et suur nupp vanadel kineskoopteleritel läks lihtsalt mehaaniliselt katki ja ikkagi tuli televiisor parandusse viia,» tõi ta näite.

Kallim seade tarbib vähem voolu

Samas tõdes Elioni tehnikajuht, et kui seadet hoida vooluvõrgust väljas, ei saa see tõesti ka katki minna. «Mida ei kasuta, see ei kulu ka,» võttis ta asja lühidalt kokku.  Ensling kinnitas, et niikaua, kui elektri parameetrid – pinge ja sagedus on täpselt paigas, ei tohi töötavate ja ka ooterežiimil olevate seadmetega midagi juhtuda. Selle garanteerivad seadmete tootjad.

Samas on tänapäeval tehnoloogia areng asjatundja kinnitusel nii kiire, et seadmete mittekasutamine tähendab seda, et nad vananevad oma mugavuse ja funktsioonide poolest. «Jah, seadmed, ei lähe nad rikki, kui vaikselt nurgas seisavad, kuid nende süsteemid ja protsessorid võivad vananeda ning seadme tegelik kasutusiga saab enne läbi kui tema tehniline töövõime,» selgitas Ensling. Nii paradoksaalne, kui see ka poleks -  selleks, et nautida tehnoloogiast tulenevaid mugavusi, tuleks seadmeid kasutada, sest aasta-paari möödudes tulevad peaaegu kõikides tootekategooriates välja uued, säästlikumad, võimsamad ja moodsamad mudelid.

Kuigi kõikvõimalikes säästunippides manitsetakse esimese asjana inimesi seadmeid välja lülitama, mitte neid ooterežiimil hoidma, siis Enslingi kinnitusel näib üldine  tendents olevat selline, et mida uuem ja kallim seade, seda vähem tarbib see ka voolu. Mida vanem seade, seda suurem ka voolutarve. «Näiteks tarbib vana kineskoopteler kõvasti rohkem voolu kui uuem LCD teler; või ostes kõige odavama pesumasina, siis selle voolutarve on oluliselt suurem kui mõnel kallimal ja kvaliteetsemal seadmel,» selgitas ta. 

«Kokku saab hoida vaid siis, kui kasutaja on mõõtnud oma kõigi seadmete energiakulu, suudab mõõtmistulemustest järelduse teha ning seoses sellega muudab oma käitumisharjumusi. Teiste sõnadega – kokku on võimalik hoida vaid siis, kui loobuda mõningatest mugavustest,» võttis Elioni tehnikajuht teema kokku.