Jäljetult kadunud raamat tõi ostjale inkassonõude

Raamat. Illustratiivne foto. Foto: Panther Media / Scanpix

Tartus elav Kalju Lillo väidab, et kirjastuse Tammerraamat telefonimüüjalt ostetud raamat pole temani kunagi jõudnud, ent inkasso nõudis võla tõttu mehelt juba poole suuremat summat.

Novembrikuus helistas Kalju Lillo mobiiltelefonile Tammerraamatu telefonimüüja, kes pakkus talle tervisealast raamatut. «Ma ei mäleta, mis selle raamatu pealkiri oli, aga üks pikka aega töötanud perearst kirjutas seal. Ma mõtlesin, et võtan ära,» rääkis mees.

«Ühel päeval helistab ta (telefonimüüja –toim) uuesti mulle ja küsib, kas see raamat on tulnud ja ma küsin, aga kust ma ta kätte saan. Ta ütleb, et postkasti tuleb ja arve ka,» rääkis Lillo ja jätkas: «Aga mõne aja pärast tuli mobiilile uuesti kiri, et ma ei ole korduvatest meeldetuletustest hoolimata arvet ära maksnud.»

Lillo helistas müüjale tagasi, viimane lubas probleemi ära lahendada. «Selle asemel, et mulle tagasi helistada, tuli nüüd mulle niisugune nõudekiri nagu saadetakse kohtusse see asi,» ärritus Lillo. IDR Inkasso nõudis mehelt 45,90 eurot, kuigi raamat pidi enne maksma 23 eurot. «Millega nad tõestavad, et ma selle kätte olen saanud?» küsis mees.

Lillo hinnangul peaks kehtima vana süsteem, kus saadetisele mindi järele postkontorisse ja anti ka allkiri, et kaup on kätte saadud. «Mind tehakse viimaseks pätiks ja kaabakaks,» lisas mees, kes tahab ka teisi inimesi oma juhtumiga hoiatada. 

Automaatselt inkassosse

«Tema menetlus lõpetati tegelikult ära juba 25. märtsil ja minu teada saatis inkasso talle kindlasti ka teate,» kinnitas kirjastuse Tammerraamat ärijuht Villu Tammer neljapäeval. 

Tammeri sõnul ei saanud firma alguses aru, kas kliendile ei jõudnud saadetis kohale või ta saatis selle tagasi. «Kuna Eesti Posti arhiiviosakond oli puhkusel, pidi vastus tulema esmaspäeval. Tänase päevani ma ootan arhiivilt vastust,» lausus ta.

Tammer ütles, et usub üldjuhul inimesi, mistõttu palus ka selle kliendi võlg inkassos tühistada. «Meil automaatselt pikad võlgnikud lähevad edasi inkassosse, mis oli lihtsalt proovimiseks. Selle projekti me nüüd Tammerraamatus täiesti lõpetame. See on täiesti mõttetu,» tõdes ta. 

Samas ei pruugi ka kliendid ise Tammeri arvates alati õigesti ja ausalt käituda. Näiteks tõi ta välja ühe kliendi, kes enda sõnul polnud raamatuid kunagi kätte saanud, kuid avastas need mitu kuud hiljem siiski kodust.

Tammerraamat tegeleb raamatute kirjastamisega, kuid kõrvalprojekti raames võeti ette telefonimüük. Raamatud edastati Eesti Posti kaudu lihtkirjadena. 

Eesti Posti kommunikatsioonijuht Inge Suder ei saanud kadunud raamatu osas laoteenuste kliendihalduriga kontakti, kuid nentis, et seesugune kokkulepe inkassoga on täiesti arusaamatu.

«Meie laoteenust võib kasutada küll, aga kui inimene saadetist kätte ei saa, peaks Tammerraamat meie poole pöörduma. Mulle tundub, et raamatud saadetaksegi lihtkirjaga, aga sel juhul peaks ka firma arvestama, et klient ei pruugigi maksta,» rääkis Suder ja toonitas, et lihtkirja puhul ei ole ülevaadet kirja kättesaamise kohta. Vaid tähitud kirja ja paki teekonda saab täpselt jälgida. 

«Inimesele kohe inkasso kaela saata on minu arvates täiesti ennekuulmatu, sest kuidas üks või teine pool olukorra ära tõestab?» arvas ta.

Tammeri sõnul polnud tähitud kirju või nn maksikirju mõtet saata nende 40-protsendise hinnatõusu tõttu. Pakiautomaate on aga vanematel inimestel keerukas ja tülikas kasutada. 

IDR Inkasso kontakttelefonile vastanud isik, kes oma nime avaldada ei soovinud, kinnitas, et menetlust Kalju Lillo suhtes alustati 19. märtsil ning lõpetati 25. märtsil, kui nende poole pöördus Tammerraamat. Millal menetluse lõpetamisest Lillole teada anti, ta öelda ei osanud. Rohkem kommentaare IDR Inkassolt saada ei õnnestunud.

Pole politsei pärusmaa

Kalju Lillo väidab siiski, et pole inkassolt menetluse lõpetamise kohta teadet saanud. «Ma käisin täna politseis ja tuleb välja, et seal Eesti Post olevat midagi segi ajanud,» teatas Lillo hiljem neljapäeval. «Politsei helistas neile ja kohe oli korras. Vabandasid minu ees,» rääkis ta. 

Lõuna prefektuur kinnitas, et Lillo pöördus neljapäeval küll politseisse, aga tema kirjeldatud mure näol on tegu tsiviilasja ja tarbijakaitse teemaga – politsei võlasuhete lahendamisega ei tegele.

«Politseiametnik võttis sellegipoolest ühendust inkassofirmaga, kes isikule rahanõude oli saatnud. Ilmnes, et segadus oli tekkinud postipaki saatmisel. Inkassofirmast on väidetavasti ka kliendiga ühendust võetud ja vabandatud tekitatud arusaamatuse pärast,» rääkis politse- ja piirivalveameti (PPA) kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Kerly Peitel. 

Peteli sõnul on üsna igapäevane praktika, et keegi soetab midagi postimüügist ja kaupa kätte ei saa ning pöördub politseisse. «Samas, inkassofirmade sekkumine asjasse on politseisse tehtud pöördumiste osas siiski pigem haruharv,» ütles ta.

Politseile on tulnud samas näiteks pöördumisi, kus inimesele laekub inkassofirmast maksemeeldetuletus, kuna väidetavasti on ta jätnud tasumata mõnest internetikauplusest ostetud toodete eest. Samas pole isik internetikauplusest enesele midagi säärast tellinud. 

«Nagu mainitud ennist, on ostu-müügi tehing oma olemuselt ikkagi tsiviilõiguslik tehing, mille lahendamisega politsei ei tegele. Samas, kui tehingus nähtub tahtlus süütegu toime panna, siis kindlasti kontrollib ka politsei juhtumi asjaolusid,» lisas ta.