Vabakaubanduslepe USAga elavdaks ELi majandust

Signe Ratso. Foto: Peeter Langovits

Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktori Signe Ratso sõnul võtab vabakaubanduslepete ettevalmistamisel palju aega ja energiat kokkuleppe saavutamine erinevate standardite osas. Samas oleks vabakaubanduslepe USAga arvestatava mõjuga isegi siis, kui ühele meelele ei jõuta kõigis valdkondades, sest ainuüksi kolmeprotsendilise tollimaksu kaotamine annaks olulise efekti.

Signe Ratso, mis on praegu kõige kuumem teema kaubanduspoliitikas?

Liikmesriigid peaksid andma meile lähiajal mandaadi vabakaubandusleppe kõneluste alustamiseks Jaapaniga ning juunis peaksid algama vabakaubandusleppe läbirääkimised USAga. Lõpetamisel on samalaadsed kõnelused Kanada ja Indiaga.

Mida annaks vabakaubanduslepe Jaapaniga?

Jaapan on maailma kuues majandus ja tema kaudu saame täiendava ligipääsu ka Aasia turgudele. Jaapani puhul on määrav mittetariifsete barjääride ületamine: standardid, tehnilised tingimused jms.

Tellisin hiljaaegu Suurbritannia netikaubamajast elektroonikat ja pakki avades nägin kolmeharulist pistikut. Kas Euroopa Liit suudab kunagi sellised erinevused ületada?

Suurbritannia on Euroopa Liidu siseturu osa, aga mõned erinevused on jäänud. Vanade standardite ühtlustamine on palju keerulisem kui uute standardite kokku leppimine. USAga püüame elektriautode jaoks leida lahenduse, et pistikud oleksid ühildatavad, et autot saaks laadida siin- ja seal pool ookeani.

Mis tuleb Eesti elektriautode laadimissüsteemis mõne aasta pärast välja vahetada?

See sõltub sellest, millise laadimisstandardi Euroopa Liit kasutusele võtab. Praegu on kaks laadimisstandardit: Saksamaa ja Lõuna-Euroopa autotootjate standard. Kuna ei ole suudetud kokku leppida, tuli Eestil teha otsus ja Eesti võttis kasutusele Lõuna-Euroopa autotootjate standardi. Viimane on kasutusel ka Jaapanis, kust tulid meile Mitsubishi elektriautod.

Kas meie valitsus tegi valearvestuse?

Ei, aga kuna autod tulid Jaapanist, siis see määras ka laadimispunktide standardi.

Venemaa piirangut elusloomade sisseveole ei ole Euroopa Liit suutnud murda.

Venemaa pole kahjuks kõiki WTO liikme kohustusi suutnud täita. Kaubandustakistusi on Venemaal mitu, Eestit puudutab peamiselt elusloomade impordikeeld, aga tõkkeid on ka auto- ja puidutööstuses, kus kehtivad tollid ja diskrimineeriv utiliseerimismaks. Meil on võimalus pöörduda probleemide lahendamiseks WTO vaidluste lahendamise süsteemi poole. Me oleme selleks valmis, aga peame hindama, millised on võimalused Venemaad WTOs võita ja millised on pöördumise majanduslikud tagajärjed. Loomulikult läheme WTO vahekohtusse võitma, mitte kaotama.

Millised oleksid võimalused võita Venemaad?

Elusloomadele on ka Euroopa Liit seadnud sisse impordikeelde ja WTOs on keeruline tõestada, et fütosanitaarne piirang on alusetu ja diskrimineeriv.

Saan ma õigesti aru, et Euroopa loodab tulevikus väga suurt kasu vabakaubandusleppelt USAga?

Kui hinnata, mis võiks anda kõige suurema efekti, majanduskasvu ja täiendavad töökohad, siis selleks võiks olla vabakaubanduslepe USAga. Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline kaubandus on kõige tihedam võrreldes teiste riikidega. Meie ühine kaubandus on kolmandik maailmakaubandusest. Euroopa Liit ja USA on ühiselt peaaegu pool maailma majandusest. Kui on võimalik luua ühine turg, annab see kõige suurema efekti.